Vastused

1. Endine elukoht oli kuulunud Martinsonidele.
2. Maiu.
3. Kuna nad olid erinevad inimesed, erinevate iseloomudega.
4. Ta oli truu ja koolitatud.
5. Ei oska öelda, ei usu eriti, kuna minu sõpruskonnas küll ei ole selliseid probleeme.

Untitled

Teema: Kummituste maja

 

Tegelased: Maiu, Karina, Artur, Siim, Kaur, Helena

 

Sündmustik: Lapsed satuvad jalutades salapärasesse majja, kus hakkavad hargnema huvitavad sündmused. Kõik on väga põnevil, kuna majas asuvad kummitused, või ei? 

 

Dialoog:

 

Karina: Tere Maiu, mis me täna teeme?
Maiu: Lähme kutsume teised ka sekka, ehk siis tuleb midagi head mõttesse.

   Natukene hiljem... 

Artur: Noh tere ka, mis me täna teeme, aga mul on üks mõte.
Maiu: Räägi välja!
Artur: Siin lähedal on üks maha jäetud maja, mina tahaksin küll sinna uurima minna.

Karina: Ah, mine metsa.
Maiu: Mine ise! Kutsume Kauri, Siimu ja Helena kaasa.
   Maja ukse ees.

Siim: Mis, et see nagu ongi, see maja või?

Artur: On küll, jah. Sulle ei sobi või?

Siim: Ei sobib küll, ära muretse.

Helena: Kuulge poisid, ärge tülli minge.

Siim: Ei lähe, ei lähe. Lihtsalt minul ei ole kommet kusagil rääbakates onnides uitamas käia, aga siin saab vähemalt rahulikult kanepit tõmmata.

Maiu: Mis, kas sul on kanepit kaasas?

Siim: On küll, jah.

Artur: Nüüd on siis teada, miks sa selline idioot oled!

Karina: Aitab!

Siim: Nagu sa ise targem oleksid!?

Maiu: Ah, olge vait, öelge parem seda, kes esimesena sisse läheb?

Siim: Sa nagu kardad või?

Helena: Kui nii kõva mees oled mine esimesena.

Kaur: Mina lähen!

Karina: Ooo, eks sa mine siis.

  Majas

Maiu: Mis edasi?

Siim: Keegi kanepit tahab?

Kaur: Kui sul juba kaasas on, siis...

Siim: Võtke kõik!

 Mõni hetk hiljem...

Karina: Kuulake!

Siim: Kuule kuula ise, mis sa oled juba nii pilves, et kuuled hääli?

Helena: Ei kuule, midagi ikka on.

Artur: Mis te kõik lähete lolliks või?

Maiu: Kuula!

Karina: Appi, kuhu Artur kadus?

Siim: Minu kõrval istub ju!?

Helena: Osta binokkel endale! Teda ei ole ju.

Siim: Äkki läks minema.

Maiu: Ma arvan ka.

Karina: Võibolla tõesti, aga ta oli ju alles siin!?

Kaur: Mis ta meeldib teile, et te tema pärast muretsete?

Karina: Sul on midagi viga või?

Kaur: Ei ma näen enda arust päris ilus välja.

Maiu: Sõida kuu peale!

Helena: Ma lähen minema, kas keegi tuleb minuga?

Siim: Kas sul pole vanemaid kodus?

Helena: Ei ole jah.

Kaur: Kõik Helena juurde, nagu ma aru saan.

Karina: Ma lähen koju.

Siim: Mine, mine jah.

 Uksest väljudes.

Maiu: Appii!

Karina: Äkki ta on surnud.

Helena: Mis temaga juhtus.

 Majas süttivad tuled ning midagi krõbiseb.

Siim: Mul on paha olla.

Karina: Jah, nüüd on sul siis paha olla.

Maiu: Narkomaan selline! Sinu pärast me siin oleme.

Siim: Kõik olete narkomaanid. Süüdlane lamab siin! Tema tegi ettepaneku siia tulla.

Helena: Mis siin toimub? Majas on tuled põlema läinud.

Maiu: Siin kummitab.

Kaur: Mida me siin muneme?! Võtame ta siis kaasa ja jookseme minema!

Karina: Kus Siim on?

Maiu: Arvatavasti jooksis minema.

Kaur: Arva veel midagi! Artur kadus ju samamoodi!

Helena: Jookseme!

 Kella kolme paiku öösel bussipeatuses.

Kaur: (Ärkab esimesena) Kus ma olen? (Äratab teised ülesse)

Helena: Kaur, kas sa mäletad mis juhtus?

Kaur: Jah kõike.

Artur: Kuidas me siia saime?

Helena: Mäletad sa midagi?

Artur: Selle ajani kui Maiu midagi kuulis.

Karina: (On juba Siimuga rääkinud) Siim mäletab ainult selle ajani kui me Arturi leidsime.

Artur: Mis minu leidsite?

Maiu: Ma ei saa midagi aru.

Siim: Kes meid siia tõi?

Helena: Ära esita lolle küsimusi! Need ei aita!

Maiu: Ühesõnaga Artur ja Siim mäletavad ainult selle ajani kui nad ära kadusid, aga teised mäletavad kõike, on mul õigus?

Karina, Kaur, Helena: Just nii.

Maiu: Asi on ikka väga imelik.

Karina: Muide ma tean kus me oleme.

Artur: Kus siis?

Karina: Nõmmel.

Siim: Lohutav.

Helena: Mida sina siin üldse plõksid, sina võtsid kanepit kaasa.

Siim: Ma lähen minema.

Maiu: Mine, mine jah.

 Pärast juhtunut hoidsid kõik noored ennast narkootikumidest eemal.

 

 

Karolin, Pilleriin

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  

"Isemeelsed"

1. Noored tahavad kohta, kus omakeskis olla seleelpärast, et rääkida üksteisega ning lihtsalt, et aega veeta.
2. Jah, olen rahul.
4. Nagu raamatu pealkirigi ütleb tahavad noored olla sõltumatud.

Släng ja kirjakeel

Ei ema ega isa ole veel koju jõudnud. Ann viib koolikoti oma tuppa ja läheb mõttesse vajunult kööki. Ta on väsinud nendest saladustest ja intriigidest, mida viimasel ajal üle mõistuse kokku kipub kuhjuma. Mis on teoksil Gregoril ja Martenil? Mis põrguma äri see on, mida nad ajavad, miks on Marten nüüd selline imelik, mis lugu nende rahadega on? Miks ta algul laseb Gregorile öelda, et raha ei saa, siis aga lõpuks annab ikka järele? Pealegi on Annil hirm, hirm oma sõprade pärast: millesse nad küll ennast mässinud on, mis tüüpidega see äri neil küll käib, et nüüd lausa nende elu ohus on? Mõte, et Gregor võiks surma saada, ajab tal kõhus kõik keerama. Appi!
Ta kõnnib närviliselt mööda korterit ringi. Neil on abi vaja, see on selge. Kellegagi peaks rääkima, kellegagi aru pidama, mõne täiskasvanuga, kes ehk sedasorti asjadest rohkem teab – aga kellega? Villem on kaugel, Võsul, ja telefoniga seda juttu ei aja. Emal on niigi siiber nende viimase aja seiklustest ja pealegi vaevalt ta mõikab midagi taolisest äriajamisest. Peale kõige muu võib ema reageerida täiesti ettearvamatult, näiteks kohe politseisse tormata ja teatada, et tema tütre sõpru plaanitakse mõrvata. Isa? Mida teab sellistest asjadest pangatöötaja? Ja mida ta üldse teha saaks?

Märksõnaskeem mille järgi jutt tehtud

Jutt

Oli kauaoodatud hommik. Kõik saabusid lennujaama, õpetaja juba ootas lapsi. Sõit pidi toimuma Lõna-Aafrika suunal. Vanemad saatsid lehvitustega lapsed õpetaja hoole alla.
Lennuk hakkas õhku tõusma, kõik olid elevil. Õpetaja jagas laiali tutvustuse kohast, kus nad pidid ööbima. Juba esimesel õhtul oli lastel väike salaplaan õpetaja tagant välja hiilida.
Lennuk jõudis Aafrikasse, bussiga sõideti kohta, kus lapsed pidid magama minema, kuna oli sügav öö.Kui seati endid tubadesse valmis käis Markus kuulutamas, et kokku saadakse poole tunni pärast.
Kõik olid jõudnud hotelli ette. Kuna hotelli taga olid palmid mindi nende alla juttu rääkima. Õpetaja Sulev arvatavasti magas oma toas,ega kontrollinud kellegi tuba. Kristin ja Maaria soovisid veel edasi välja jääda kuid Merilin, Markus, Eero ning Sander olid väsinud ja läksid magama. Tüdrukud jäid nüüd üksi välja. Nad leppisid kokku, et räägivad veel pool tundi ning siis lähevad magama. Järsku kuulsid nad puude otsast tohutut sahinat ning märkasid kellegi hiigelsuuri silmi. Sahin ei lõppenud kuid nüüd hüppas puult alla Kristinile kaela leemuri sarnane kole elukas. Tüdrukud jooksid hotellituppa. Hommikul kui kõik sõid hommikusööki rääkisid Kristin ja Maarja oma hirmutavast kogemusest. Keegi, aga ei tahtnud neid uskuda ning ainult irvitasid. Pärast juhtunut ei näinud enam kumbki noortest hirmutavaid loomi.

Tähendused

Tšillima - niisama ringi liikuma
Hängima - enam vähem sama, mis eelminegi (aega surnuks lööma)
Cool - lahe
Look - riietus, väljanägemine
Trend - mood
Image - iseloom + väljanägemine

Noorsookirjanduse video

Noorsookirjandus

"Priska"

Märksõnaskeem

Noorsookirjandus

Aidi Vallik- "Mis sinuga juhtus Ann?"
Aidi Vallik- "Mida teha Ann?"
Anette- "Marlen Ott- Katriin!"
Anna Dale- "Salasõna nõidadele"
Brigitte Blobel- "Lihtsalt armastus"
Celia Rees- "Nõialaps"
C. S. Lewis- "Viimane lahing"
Ira Lember- "Tüdruk, kes armastas teatrit"
Jean Webster- "Pikakoivaline isa"
Kika- "Kuulsuse valus õppetund"
Laura Brady- "Tüdruk ja raha"
Lena Lilleste- "Inimröövlid internetis"
Matt Whyman- "XY Sada nõuannet"
Meg Rosoff- "Nii ma nüüd elan"
Moni Nilsson-Brännström- "Tsatsiki ja Retzina"

Naweko San-Jouz- "Akne sõnumid"

Oscar Wilde- "Canterville´i lossi vaim"
Robert Winston- "Mis teeb minust minu?"
Sue Limb- "Tüdruk,15"
Trudi Canavan- "Võlurite gild"

Luuletus

Sõbrad

Sõbrad on mul toredad,

nad ei näe välja koledad.

Koos meil olla on hea,

sõprus kasvab üle pea.

..........

Kuidas me küll sõbraks saime,

üksteist kohtasime?

Seda me ei mäleta,

ükski ilmutus seda ka ei seleta.

..........

Eraldi me olla ei taha,

nagu seda veel oleks vaja.

Ka tülisid meil on,

siiski plahvatamata jääb pomm.

Koomiks

http://www.comeeko.com/ps/gallery/view_image/28303248

Ajakirjanduse sünd

1. Eesti ajakirjanduse algust loetakse aastast 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.
1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".
Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte.


Välja otsitud andmebaasist http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajakirjanduse_ajalugu



2. Perno Postimees ehk Nädadillileht ilmus esimest korda kuupäeval 05.06.1857



3. Postimehe esimene teretamine.

Tere, armas Eesti rahvas! Mina Pärnu postimees, kuulutama olen maias kõik, mis sünnib ilma sees, annan sulle teada heaks, et ka sinu rahvas teaks, kuidas kõik maailma maad elavad ja teevad. Kummalikud kuulutused, riigi käsud, seadused, sündinud asjad, mälestused ja kõik teised teadused. Sündigu siin, ehk teises riigis, saagu siin leiba nende riigis, mis see kiri teada annab, iga mehe kätte kannab.

Kirikutelt, laste koolilt, põllutöölt ja harimiselt, mitmelt asjalt, igalt poolt, elajate kasimatusest, nende tervist arsti rohtu, häda ajal abi ohtu, lugedes sa leiad siit; aga mitte eba viit!

Andku nüüd siis Jumal sul, head meelt ja mõistust ka, jõudu rammu toidust sul, aga elu elada, Jumal saatku armust ka, (Seda pean ma soovima:) , et kui korraks sõbraks saame, hästi kauaks sõbraks jääme.

Sarnasused, erinevused

Vaadates märksõnaskeemi on selline karvane tunne, et sarnasusi meil Margus Kasterpaluga ei ole. Me oleme väga erinevad inimesed.

Ülesanne 2

Märksõnaskeem

Ülesanne nr 1

Margus Kasterpalu
Sündinud:
16. aprillil 1961
Pere:
Abielus, kolm poega ja tütar
Haridus:
Haapsalu I keskkool; tehnikakool nr 19; lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogia eriala 1992; praegu TÜ doktorant.

1. "Klass"

Filmi loojad:Ilmar Raag, Riina Sildos, Kristjan-Jaak Nuudi

Tähtsamad osatäitjad: Lauri Pedaja, Pärt Uusberg, Vallo Kirs, Paula Solvak, Riina Ries.

Filmi valmimisaeg:2007

Lühitutvustus: Tõestisündinud lugudel põhinev kodumaine draama räägib tänapäeval küllaltki levinud probleemist: koolivägivallast. Film räägib Antslast linnakolinud Kaspari ja klassi senise liidri Andersi omavahelisest võitlusest koolis populaarsuse ja au nimel ning tossikese Joosepi kohast nende kahe vahel.

2."Kuldrannake"

Filmi loojad: Hans Luik, Jüri Sillart, Kristian Taska, Mait Mäekivi

Tähtsamad osatäitjad: Ülle Lichtfeldt, Merle Palmiste, Maria Avdjushko, Marika Korolev, Sepo Seeman, Hendrik Toompere jt.

Filmi valmimisaeg:2006

Lühikokkuvõte - Nõukogudeaegse menubändi kokkutulek uhkes villas saab kohutava pöörde kui peole ilmub kutsumata külaline. Toredast vanade aegade meenutamisest ja napsivõtmisest saab järsku heitlus elu ja surma peale.

3."Kevade"

Filmi loojad: Arvo Kruusement, Kullo Must, Jüri Toomingas, Harry Rehe

Tähtsamad osatäitjad: Arno Liiver, Riina Hein, Aare Laanemets, Margus Lepa, Ain Lutsepp, Kaljo Kiisk, Rein Aedma

Filmi valmimisaeg: 1969

Lühitutvustus: "Kevade" on Eesti kultusfilm. Film põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade".

4. "Viimne reliikvia"

Filmi loojad: Virve Laev, Sergo Rahomägi, Helle Halla, Lennart Meri, Roman Sabsay

Tähtsamad osatäitjad: Ingrīda Andriņa, Eve Kivi, Peeter Jakobi, Ago Saller, Kalju Komisaarov

Filmi valmimisaeg: 1969

Lühitutvustus: Hans von Risbieter, tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa.

5. "Jan Uuspõld läheb Tartusse"

Filmi loojad: Andres Maimik, Rain Tolk, Andrus Maimik, Alvar Reinumägi, Indrek Kasela, Mart Taniel

Tähtsamad osatäitjad: Jan Uuspõld, Arvo Kukumägi, Rain Tolk, Andres Maimik, Enn Klooren, Dan Põldroos, Hannes Võrno, Juhan Ulfsak, Liina Vahtrik, Mait Malmsten, Mari-Liis Lill, Mihkel Smeljanski, Mirtel Pohla, Ott Sepp, Reet Linna, Tõnu Kilgas, Toomas Hendrik Ilves, Toomas Kirss, Viire Valdmaa, Liina Tennossaar, Vladislav Korzhets.

Filmi valmimisaeg: 2007

Lühitutvustus: “Jan Uuspõld läheb Tartusse” on süsimust komöödia näitleja Jan Uuspõllu dramaatilisest ja seiklusterohkest elust.Film, kus paljud tuntud inimesed mängivad iseennast, paljusid reaalseid isikuid mängivad näitlejad ja osad kuulsused mängivad teisi kuulsusi.Loos teeb kaasa plejaad meediakangelasi alustades “Lihtsa elu” Sillest lõpetades Eesti vabariigi presidendiga. Filmi peaosalise Jan Uuspõllu filmisaatus on inspireeritud tema reaalsest elukäigust.

6. "Vanad ja kobedad saavad jalad alla"
Filmi looja: Rando Pettai

Tähtsaimad osatäitjad: Henrik Norman, Madis Milling, Marko Matvere, Robert Gutman, Piret Laurimaa, Maarika Vaarik, Jan Uuspõld

Filmi valmimisaeg: 2002

Lühitutvustus: Norm ja Mill on raadiodiskorid, kes juhivad populaarset raadiokuuldemängu. Kahekesi mängivad nad nii mees kui naistegelasi. Nende poolt jutustatav lugu räägib vanemaealisest poissmehest Väinost ,kes peale enda linnakodust ilma jäämist kolib talumajja. Kolimistöödes aitavad teda Maie , Valdur ning Silvi .Mida tal aga tegelikult vaja tundub minevat, on hoopis naine - kuid Väino arvates piisab talle Valduristki.

7. "Stiilipidu"

Filmi loojad: Maureen Blackwood, Peeter Urbla, Peeter Urbla, Anneli Ahven, Mait Mäekivi

Tähtsamad osatäitjad: Maarja Jakobson, Anne Reemann, Evelin Pang, Karol Kuntsel, Meelis Rämmeld, Maarika Vaarik.

Filmi valmimisaeg:2005

Lühitutvustus: Alice (Maarja Jakobson) on kolmekümnendates telekunstnik, Jana (Evelin Pang) kahekümnendates grimeerija ning Ada (Anne Reemann) keskealine õmbleja. Nad kõik kaotavad enam-vähem samal ajal töö. Kuid koondatud õrnemasoolised ei jää niisama käed rüppes istuma. Et elus midagi veel omal käel saavutada asutavad nad omapärase kostüümilaenutuse, kus kõigi kolme eelnev töökogemus kenasti kasuks tuleb ...

8."Röövlirahnu Martin"

Filmi loojad:Mihkel Ulman, René Vilbre, Manfred Vainokivi, Manfred Vainokivi

Tähtsamad osatäitjad: Madis Ollikainen, Andry Zhagars, Kadi Sink, Ott Sepp, Piret Kalda, Jaan Rekkor.

Filmi valmimisaeg:2005

Lühitutvustus: Martin on väike 10 aastane poiss, kes elab koos lesest emaga. Tema üksluisesse ellu toob suuri muudatusi tänavalt leitud kass (Ott Sepp), kes suudab end Martini sarnaseks poisiks muuta. Kass aitab lahendada 10 aastasele poisile omaseid probleeme ning aitab ka tema emale uut meest otsida ...

9."Täna öösel me ei maga"

Filmi loojad: Jaan Tätte, Kristian Taska, Mihkel Ulman ja Ilmar Taska, Istvan Borbas

Tähtsamad osatäitjad:Carmen Kass, Priit Võigemast, Maria Avdjushko, Peter Franzen jt.

Filmi valmimisaeg: 2003

Lühikokkuvõte: Tegemist on Jaan Tätte ja Kristian Taska poolt kirjutatud psühholoogilise põnevusfilmiga, mille neli peategelast - kaks meest ja kaks naist - leiavad ennast ühe suvise öö jooksul tihedast sündmustekeerisest.

10."Suvi"

Filmi loojad:Paul-Erik Rummo, Arno Kruusement

Tähtsamad osatäitjad: Rein Aedma, Kaarel Karm, Kaljo Kiisk, Aare Laanemets, Margus Lepa. Filmi valmimisaeg:1976

Lühikokkuvõte - Tegemist on Eesti kuulsaima filmi "Kevade" järjega, kus tegelased on sirgunud optimistlikeks noorteks. Film on tehtud O.Lutsu samanimelise romaani ainetel.

"Kevade" dialoogid

Tõnisson: Kuule, kust sellise pilli said?

Imelik: Ei ütle!

Tõnisson: Ütle ikka.

Imelik: Olgu, olgu! Ise tegin.

Tõnisson: Ah ära valeta.

Imelik: Ei valetagi. Ma leidsin selle kodunt ja puhastasin ära.

Tõnisson: Aga sa ju ei teinud seda ise.

Imelik: Mõtle mida tahad.

Tõnisson: Mõtlengi!

Filmikunst II

Kahjuks ei saa tabelit ajaveebi.

Filmikunst I

1. Filmikunsti sünniajaks võib pidada 1895. aasta detsembrikuud, kui vennad Lumiere’id näitasid ühes Pariisi kohvikus esimest korda maailmas liikuvaid pilte.

2. Inimesi hämmastas enim see, et pilt liikus ja veel isegi nende poole.

3. Charles Chaplin oli inglise koomik kellest sai esimene kuulus filmitegija ja näitleja.

4. Esimene kinoteater asus hoones nimega "Gloria Palace", praegune Vene Draamateater.

5. Esimene kodumaine heliga mängufilm, ühtlasi ka muusikafilm, oli "Päikese lapsed" (1932), lavastaja ja operaator Theodor Luts.

6. Mängufilmid – seiklusfilmid, vesternid, gangsterfilmid, detektiivfilmid, õudusfilmid, ulmefilmid, muinasjutufilmid, ajaloolised filmid, armastusfilmid, naljafilmid, muusikafilmid jm

Multifilmid – anima- (joonis-) ja nukufilmid.

Tõsielu- ehk dokumentaalfilmid – jäädvustatakse näiteks ajaloo- ja spordisündmusi, reise, loodust, teadusnähtusi.

7. Multifilmi alaliigid on anima-, joonis- ja nukufilmid.

Fantaasiajutt

Ärkasin, kuna kuulsin äratuskella. See oli käes, see päev oli käes. Täna pidin ma koos kõikide oma sõbrannadega metsa minema. Esimene probleem oli ka käes. Mida küll selga panna? Siiski leidsin endale mugavad teksad ja muudki. Saime kokku linnas ja läksime autoga metsa. Olimegi kohal! Liikusime edasi ja edasi ja milline ime, me jõudsime mere äärde. Taevas laius tohutu vikerkaar. Lendasid ka mõned pilved. Kusagilt kaugelt ilmus välja tosin õhupalli ning osa meie seast puhusid seebimulle. Kõrvus kajasid mõned imestushüüded ning vee sulin. See oli päeva täielik tipphetk.Õhtul olime väga õnnelikud, et retke ette võtsime.

Eesti kirjanikud

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana.
Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat.
Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule.


Jüri Parijõgi

Kirjandusega tegeles 1912.aastast. Kirjutanud peamiselt jutte ning ka ühe muinasjutukogu. Tema teostes ilmneb lapse hingeelu sügav mõistmine ning isikupärane jutustamisstiil.Jüri Parijõgi oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog. Osales 1915 - 1917 I Maailmasõjas ja 1919 - 1920 Vabadussõjas. 1920 - 1929 oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.







Aino Pervik

Sündis 22. aprillil 1932 Rakveres, on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija.Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinn Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis.1960–1967 oli ta Eest Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja.
Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.









Jaan Rannap

Jaan Rannap sündis 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas, on eesti lastekirjanik, Hein Rannapi vend.
Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.










Leelo Tungal

Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 on eesti kirjanik.
Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.
1993. aastal sai ta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna teose "Ainus kangelastegu on naeratus" eest.
Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal.
Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must.








Jaan Kross

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas – 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobel kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toiv Jullinen. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007.








Tiia Toomet



Tiia Toomet on lastekirjanik. Lisaks on ta mänguasjamuuseumi juht. Mänguasjamuuseum Tartus rajati aastal 1994.









Silvia Truu


Silvia Truu on lastekirjanik.


Andrus Kivirähk


Andrus Kivirähk sündis 17. augustil 1970, on eesti kirjanik.
Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.
Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.
Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige.








Jaanus Vaiksoo

Jaanus Vaiksoo sündis 5. jaanuaril 1967 Paides, on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik.
Ta kaitses 1994 Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Tooma Nipernaadi" lugemismudelid".
Jaanus Vaiksoo töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana Rocca al Mare koolis ja eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.

Jutt

Elas kord laisaloomuline kass. Talle olid mokkamööda magusad hiired. Kord laiseldes hakkas talle silma rahulik ja väga isuäratav hiir, kes kükitas vapralt avaras toas otse kõutsi nina ees. Kass juba kujutles kuidas ta ohvrit pugib. Tema turi läks kortsu. Aknast paistis ere päike. See tuhmistas kassi vaadet. Järgmisel hetkel taipas ta, et hiir oli liduma pannud. Kõuts kappas talle järele. Hiir sai asjat aru ning oli päris lõbutu. Ta oli vapper ning läks tugitooli alla. Sealt ei olnud aga kassil mingigi vaev ta kätte saada. Lõpuks tuli koju pere koolijüts. Poiss läks asja uurima ning sai peagi aru, et kassil midagi viga. Ta võttis kõutsi sülle ning viis oma tuppa. Loom oli nii solvunud, et teda niivõrd alandatakse ja oma saagi juurest ära viiakse. Nüüd oli elukas väikesest hiirest nii kaugelasuv, et ei tundnud enam ta lõhnagi. Selle peale tegi kass silmad lahti ning sai aru, et oli kõike seda oli ta unes näinud. Järsku hakkas hästi kiire alla elutuppa, et näha kas see kõik võib veel juhtuda. Tema õnnetuseks polnud seal ei hiirt ega ka hiire lõhna.

Ülevaade spordialadest

Ujumine

Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides.
Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid.


Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis - liblik-, selili-, rinnuli-, ning vabaujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Lisaks neljale eraldi stiilile võisteldakse kompleksujumises, milles võistleja peab läbima (võrdsed) teepikkused kõigis neljas eelpoolnimetatud stiilis.

Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused.

USA parimad ujujad on Michael Phelps ja Katie Hoff.

Eesti parim on Triin Aljandi.

Tennis

Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda.



Esimest korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus.
Mängu patenteeris major Walter Clopton Wingfield, keda peetakse tennise "isaks" ning kes väitis, et ta leiutas muruväljakutennise oma maamajas Walesis 1874.



Olümpiamängude programmi kuulus tennis 1896. aastast 1924. aastani. Taas oli tennis kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Seoulis oli tennis taas täisväärtuslik olümpiaala.
Naiste üksikmäng lisandus olümpiakavva 1900. aastal. Esimene naispaar mängis olümpiamängudel 1920. aastal.


Tennisepalli läbimõõt on 6,35 cm kuni 6,67 cm. Pall kaalub 57–59 grammi. Pall on kollast või valget värvi.


Eesti parimad tennistid on Kaia Kanepi, Maret Ani, Mait Künnap, Toomas Leius, Jaak Põldma ja Margit Rüütel.

Maailmas on kõige tuntumad Andre Agassi, Arthur Ashe, Boris Becker, Björn Borg, Maria Bueno, Pat Cash, Evonne Cawley, Jimmy Connors, Margaret Court, Lindsay Davenport.

Jalgpall

Jalgpall on sportlik pallimäng, mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi.

Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatud väravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal).
Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid teinud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11-meetri karistuslöögid ehk penaltid.
Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võidakse hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Mängu juhib väljakukohtunik, kes saab mängijatele kollast või punast kaarti näidata, ja 2 piirikohtunikku, kelle peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises.

Jalgpall on üks harrastatumaid sportmänge maailmas. Enamikus riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased.

Jalgpall sai alguse maailma eri paigus mängitud väga vanadest pallimängudest, kuid suur osa mängu arenguloost on seotud Inglismaaga.
Esimese katse kehtestada jalpallireeglid tegi 19. sajandi keskel rühm Inglise erakoolide ning ülikoolide esindajaid. Nende kokkusaamiste tulemustena asutati 1863. aastal jalgpalliliit (FA) ning varsti pärast seda sai normiks 11 mängijat kummalgi poolel.
Jalgpalli rahvusvaheline juhtorgan – Rahvusvaheline Jalgpalliföderatsioon (FIFA) asutati Pariisis 1904. aastal.

Eesti üks parimaid jalgpallureid on Mart Poom. Ta on valitud 6 korda Eesti parimaks jalgpalluriks ja esindanud Eestit rohkem kui 100 maakohtumises.

Maalimas tuntuimad on Roberto Baggio, Gordon Banks, Franco Baresi, Nikos Dabizas, Edgar Davids, Kevin Kurányi jne.

Allikas : www.wikipedia.org

Luuletus

Minu sõber oled sina,

sul on väga armas nina.

Kui mul täna abi vaja,

kostub kõrvus tuttav kaja.

Koos meil alati on tore,

muresid meil üldse pole.

Siis kui päike paistab õues,

mõlemal kingitus on põues.

Ja kui taevast vihma kallab,

kaminaleek meil soojust annab.

Täna ütlen sulle seda,

mida teha, kes ja keda.

Alati su sõbraks jään,

olgu või kops maksa pääl.

Kui sa mul sõbraks jääd,

on sul pool võitu käes.

Ristsõna

Across
2. Peakate?
5. Filmi lavastaja?
6. Uhke naine?
7. Kooli tüüp?
Down
1. Ujumis riietus?
2. Kerge kohev kook?
3. Lõhn?
4. Koht kus hoitakse autot?

Ümberjutustus filmist Ramsese vembud II

Ühel kaunil päeval otsustasid Ramses ja tema peremees jahile minna. Metsa siseneseid nad põõsastena, et neid ära ei tuntaks. Mõne hetke möödudes märgatigi juba parti taevavõlvil lendlemas. Ramsese peremees avas tule kuid ei tabanud sellega parti, vaid hoopiski pilve. See aga pilvele ei meeldinud ning sealt hakkas vihma sadama.
Koer ja jahimees hakkasid meeleheitlikult varjualust otsima. Nad leidsid ühe puu, kuid see ei andnud neile varju vihma eest. Ramses märkas aga puu juurt mille all oli ruumi küllaga. Nüüd oli neil nii mõnus, et jäädi magama.
Meeleheitel oli ka karu, kes samuti vihma alla jäänud oli. Ka tema otsis varjualust puude alt. Lõpuks märkas karu seda sama juurt mille all ka Ramses ja tema peremees pikutasid.
Karu ja jahimees hakkasid üksteist nügima. Nad ei saanud aru kes oli teisel pool. Kui pikutaja karu püssiga torkima hakkas oli karul kõdi. Lõpuks pisteti pead juure alla. Mõlemad ehmatasid ning kargasid kohe paar sammu tagasi. Karu läks asja uurima ning nägi jahimeest juure all lamamas. Karu hiilis teisele poole ning püüdis jahimeest oksaga lüüa, kuid sai siis aru, et mida ta küll teeb. Sellel ajal sihtis aga juba Ramsese peremees karu püssiga. Loom sunniti otsekohe lahkuma.
Karu oli aga väga kurb ning hakkas nutma. Muidugi oli Ramsesel temast kahju ning ta sundis peremehel kähku loom tagasi kutsuda. Nii olid nad rõõmsalt kõik koos juure all.
Järgmisel päeval, kui ilm juba ilus, jätkus jahiretk. Mehe järel hakkas käima uhke siilipoiss, kellele müts peale lendas. Siil tekitas natuke segadust kuid Ramses lahendas selle.
Varsti märgati siristavat lindu. Ramses hakkas temaga kaasa laulma. Jahimees vilistas väikest vilet, et saada samasugust häält mida lind teeb. See ei sobinud. Selle peale lisandus ka veel teine lind. Siis võeti seljakotist välja väga suur pasun. Seda kuuldes väikene linnuke lausa minestas. Pasun tekitas metsas suurt, suurt segadust. Kui põder seda kuulis tegi ta veel kõvemat häält. Jahimees ei saanud aru kust see tuleb. Loom tegi seda uuesti. Seekord põgeneti nende arust kurja looma eest. Põder oli rahul ning jätkas laulu.
Jahimees hakkas püssi laadima kuid kui Ramses talle vastu läks, käis püssist pauk mis tabas karu. Loomal oli väga valus. Ta läks laskjale kallale. Vaatama tuli ka uudishimulik lind oma poegadega. Ramsese peremees ravis ta haava ära. Nüüd oli karul hea olla. Loomaga tehti pilt millel jahimees karu nagu ise maha lasknud.
Seda näitas ta oma sõpradele kes olid suures vaimustuses. Ramses valas kõigile morssi, mille ajal peremees kõike seda demostreeris. Just sai ka kana köögis valmis. Samuti Ramsesel jooksis suu vett, kuid tal kästi lahkuda. Koer läks ja lülitas elektri välja, et samal ajal kana laualt ära tuua. Peremees sai väga vihaseks. Ramses oli aga maja trepil, lõikas kana pooleks ja läks oma sõpradega minema. Vanahärrale see meeldis. Ka Ramses rääkis ning demostreeris kõike mis metsas oli juhtunud. Päev lõppes ja kõik olid rõõmsad.

Karolini ristsõna


P E B K C B O S G N I B B U X
H A L U R H F A N F L A E S V
T R R L T B R A K O L L E E G
A T J K O D P R E S I D E N T
T X E B E N T W X R P G M L P
F O Q R O T D W P W I N N L A
A A O L A V T E I J P A K E R
N O F D H B S Q O Y A P B F F
B E Z S K T X K B D R K K T Ü
T N I I R E L A B L O R L R Ü
Q F V I B O N B S L A R K O M
J X K K W Z R A P P E K A P S
Y O D A A M R H O M Õ K A N D
O R Ö Ö S S I O N L E T O W T
K J V Q M G Z D D A T K J L Z



ANEKDOOT
BALERIIN
BARETT
BEE
DAAM
DEODORANT
ELLO
GARDEROOB
ILLIPIPAR
ISSÖÖR
KOLLEEG
LÕKK
NAFTA
PARFÜÜM
PARKETT
PORTFELL
PRESIDENT
TEFLONPANN
TRIKOO
ZOOPARK

Nägude kirjeldamine

Sellel naisel on ümar nägu, pikk ja peenike nina,väike suu ning väikesed silmad.

Pildil oleval mehel on ümar nägu. Nina on keskmise suurusega, suu on väike. Kulmud peaaegu puuduvad. Silmad on sinised. Tal on ka päris pikk habe. Juuksed ulatuvad tal kergelt üle kõrvade ning on hallid.

Sellel mehel on piklik nägu. Nina on tal pikk ja peenike, päris suured kõrvad, mustad juuksed, suu on pildil oleval mehel päris suur. Kulmud on paksud ning mustad. Tal on ka habe mis algab kõrvadest ning lõppeb natuke all pool lõuga.

Iseloomustus

Ta on veel 12 aastat vana. Tal on päris pikad juuksed, silmad on tal hallid ja sinised.
Ta on harjunud peaaegu iga päev ratsutama. Ka põhiline lemmiktegevus on tal ratsutamine ning ka oma jänese ja papagoi eest hoolitsemine.
Teiste inimestega saab ta super hästi läbi, loomad meeldivad talle väga ning ka loodust armastab ta päris palju.
Hobiks ning harrastuseks on tal muidugi ratsutamine ja ka hobustega tegelemine.
Ma arvan, et kunsti suhtub Ta normaalselt ning kuntstihuvilise kogumikku tema toast ei leia. Sport meeldib talle väga ning muusika on sellele inimesele meelt mööda.

Tule ja tee mu kassile pai :)
Kiisu.ee - kassid, kiisud, kassipojad - kasside kodu netis

Valesüüdistus!!!

Ühel reede õhtul toimus Palmstreeti tänaval asuvas majas karm mõrv, mida hakkas uurima kurjategijate hirm detektiiv McCane.
Hendrikus, Karlil oli sala suhe oma isaga ja ta teadis et kui see avalikuse ette tuleb on ta elu läbi. Ta läks pubisse kus ta isa sõber jõi end purju ja üritas unustada mida ta oma sõbra ja poja kohta teada sai. Karl võttis noa lõi kõrri ja jooksis minema. Ta põgenes oma koju ja pani ukse lukku ja jäi hommikut ootama. Kuid öö venis ja venis...Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Ta läks politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei usukunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse, seda meest vaatama.Tema üllatuseks istus vangis baarman. Nüüd sai Karl kõigest aru. Baarman urises:" Sa ei pääse sellest!"
Siis tuli politseinik. Karli kutsuti ülekuulamisele. Ta hakkas väga kartma.
Selgus, et ka teda oli kahtlustatud ning tal käsiti asjast oma versioon rääkida.
Karl hakkas väga imelikku juttu ajama, kuna ta närvid pidid üles ütlema. Ta teadis, et see ei lõppe hästi. Politsei võttiski Karli vahi alla.
Sellel ajal kui Karl vahi all oli, otsiti läbi ta korter ning uuriti tema võimalikku süüdiolemist. Tulemused viitasid kõik sellele, et hoopiski Karl on mõrvas süüdi.
Läks veel pool aastat ennem kui baarman lasti vangist välja ning Karlile määrati karistus. Ta sai eluaegse vanglakaristuse ning inimene kellele oli määratud valesüüdistus pääses vabaks ometi vabaks. Ta hakkas uuesti oma baariga tegelema.

Kriminaaljutt ehk ülesanne nr 7

"Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv."
Inimene kes mõrva kavandas oli juba mitu aastat trellide taga veetnud Jhon. Niisiis nagu ka arvata tahtis ta kätte maksta kohtunikule, kelle otsus talle saatuslikuks sai.
Sõpru Jhonil ei olnud kuigi oma joomakaaslast Jacki ei olnud ta juba kaksteist aastat näinud. Nii tuli ka mõrv siis kavandada.
Esmalt hakkas Jhon kohtunikku jälitama. Tänu sellele sai ta selgeks üldpildi kohtuniku päevadest. Järgmine samm oli välja nuputada parim aeg kohtuniku mõrvamiseks. Ta otsustas, et selleks oleks aeg millal kohtunik õhtul koju naaseb. Seda teeb ta umbes poole kaheteistkümne paiku kui tänavad on juba tühjad.
Väljavalitud päev oli esmaspäev, mil pidi mõrv toimuma. Hommikul läks Jhon nagu ikka kohtuniku majast mööda käima, et vaadata kas kõik sujub plaanipäraselt. Nii see oligi, kohtunik astus just majast välja ning hakkas tööle minema.
Oli kätte jõudnud õhtu ning poole kaheteistkümneni oli jäänud vaid tund. Jhon astus tänavale nagu kõige tavalisem mees, keegi ei pööranud talle liigset tähelepanu. Natuke enne õiget aega kohale jõudnud, toetas ta ennast mõrvatava maja vastas, teisepool teed olevale tänavapostile, nagu ootaks ta kedagi. Tegelikult nii see ju oligi, aga, et mitte kohtunikule kahtlast muljet jätta tegi ta seda teisepool teed.
Jõudiski kätte aeg mil kohtunik mööda tänavat vantside, kotid käes kodu poole astus. Mõrvaril hakkas süda puperdama, kuid mõteldes sellele mida kõike need kaksteist aastat ta läbi oli pidanud elama, Jhoni tapmisisu ainult kasvas.
Majale piisavalt lähedale jõudnud hakkas Jhon talle lähenema. See kõik käis nii kähku. Juba pillas kohtunik kotid maha ning nuga lõikas ta kaela.Ta oli surnud. Jhon jättis laiba sinna kus see oli.
Järgmisel päeval oli kõikide lehtede esikaaned täis pilte ning hüüdlauseid mõrvast. Kui Jhon jalutama läks võeti ta kinni. Nuga oli sündmuspaigale jäänud ning sealt saadi sõrmejäljed. Kuna mõrvarit oli juba ennemgi karistatud teati ta sõrmejälgi. Nüüd sai Jhon juba eluaegse vanglakaristuse.

Kodune ülesanne

Mina lugesin suure huviga läbi loo nimega Liiga odav korter - (raamatust ARMULUGU, Centurio 1994).
Lugu räägib korterist mis on saadud liiga odava hinnaga, et seda tõeks pidada. Seetõttu hakatakse asja uurima ning jälgima. Korteri ostjateks on missis Robinson koos oma abikaasaga. Nemad olid enda meelest teinud tohutu hea tehingu teinud, kuigi hakati kahtlustama äkki seal majas kummitab. Nii see ei olnud.
Minu jaoks oli see lugu natukene igav kuigi mõne koha peal tuli silmad pisaraist ära pühkida (kuna ma ei saanud arvuti kuvarilt väga lugeda, silmad hakkasid tohutult vett jooksma) ja huviga lugema hakata.

Ülesanne nr 5

1. Detektiiviromaanis, mis on kriminaalromaani tüüpidest kõige levinum, on peategelaseks enamasti kuriteo uurija.Klassikalises detektiivromaanis pole niivõrd tähtis kuritegu kui ebamoraalne akt, kuigi enamasti rajatakse tegevus kõige äärmuslikumale kuriteole inimese vastu, mõrvale, vaid selle lahendamise käik, millele lugeja saab kaasa elada.Tavapärane tegelaskuju on ka detektiivi abiline, kes püüab detektiivi meetodit ja mõtlemisviisi mõistatada, kuid ei suuda seda lõpuni, ja on mingis mõttes lugeja alter ego.

2. Dektetiiviromaan, thriller, kohtudraama.

3. Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi".

4. Tuntud klassikaliste detektiivromaanide autorid on Arthur Conan Doyle (Sherlock Holmes ja doktor Watson), Agatha Christie (Hercule Poirot ja Arthur Hastings), Georges Simenon (inspektor Maigret), John Dickson Carr (ka pseudonüümi all Carter Dickson), Erle Stanle Gardner (advokaat Perry Mason, tema erasekretär Della Street ja neid abistav detektiiv Paul Drake) jt.

5. Raymond Chandler hakkas kirjutama karmi koolkonna kriminaalromaane.

Ülesanne nr 3

1. "Tuukerkoer Torru"
2. "Da Vinci koodi" jälgedes
3. "Pähklipureja" mõistatus
4. "Achilleuse surm"
5. "Apelsinid ja mõrv"
6. "Daini suguvõsa needus "
7. "45-kaliibriline naeratus "
8. "Baskerville'ide koer : jutustused Sherlock Holmesist "
9. "Fotosüüdistus "
10. "Hirmu ministeerium"

Ülesanne nr 2

DETEKTIIV- salapolitseinik.
KRIMINAALNE- kuriteoline, roimalik,kuritegelik.

NB!Kolm salaagenti ootavad ohtlike ülesandeid!!! Telefon 58060407

Minaa:))

Tere, mina olen Karolin. Olen 12. aastane tüdrukutirts. Käin Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Lemmikvärv on helesinine. Mulle meeldivad igasugused loomd väljaarvaud mõned närilised. Juuksed on mul helepruunid. Olen kuskil 166 cm pikk. Päris tihedas suhtes ma arvuti ja internetiga ei ole, kuid siiski arvan, et veedan piisavalt aega arvuti taga. YN :)