1. Eesti ajakirjanduse algust loetakse aastast 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.
1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".
Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte.
Välja otsitud andmebaasist http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajakirjanduse_ajalugu
2. Perno Postimees ehk Nädadillileht ilmus esimest korda kuupäeval 05.06.1857
3. Postimehe esimene teretamine.
Tere, armas Eesti rahvas! Mina Pärnu postimees, kuulutama olen maias kõik, mis sünnib ilma sees, annan sulle teada heaks, et ka sinu rahvas teaks, kuidas kõik maailma maad elavad ja teevad. Kummalikud kuulutused, riigi käsud, seadused, sündinud asjad, mälestused ja kõik teised teadused. Sündigu siin, ehk teises riigis, saagu siin leiba nende riigis, mis see kiri teada annab, iga mehe kätte kannab.
Kirikutelt, laste koolilt, põllutöölt ja harimiselt, mitmelt asjalt, igalt poolt, elajate kasimatusest, nende tervist arsti rohtu, häda ajal abi ohtu, lugedes sa leiad siit; aga mitte eba viit!
Andku nüüd siis Jumal sul, head meelt ja mõistust ka, jõudu rammu toidust sul, aga elu elada, Jumal saatku armust ka, (Seda pean ma soovima:) , et kui korraks sõbraks saame, hästi kauaks sõbraks jääme.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar