Tegusõna kordamine

1. Mitmus, 1. lihtminevik, kindel, isikuline, jaatav
2. Ainsus. 1. lihtolevik, kindel, umbisikuline, eitav,
3. Mitmus, 3. mitteisikuline, jaatav, kindel, kindel,
4. Mitmus, isikuline, jaatav, kindel,
5.Mitmus, isikuline, jaatav, kindel,
6. Ainsus, isikuline, jaatav, kindel,
7. Mitmus, isikuline, eitav, kindel,
8.Mitmus, umbisikuline, jaatav, kindel,
9. Mitmus, umbisikuline, jaatav, kaudne,
10. Ainsus, isikuline, jaatav, kindel,
11. Ainsus, isikuline, eitav, käskiv,
12. Ainsus, isikuline, jaatav, tingiv,
13. Mitmus, umbisikuline, jaatav, kindel,
14. Ainsus, isikuline, eitav, kindel,
15. Mitmus, umbisikuline, jaatav, käskiv,
16. Ainsus, isikuline, jaatav, kindel,
17. Mitmus, isikuline, jaatav, käskiv,
18. Mitmus, umbisikuline, jaatav, kindel,
19. Ainsus, isikuline, jaatav, tingiv,
20. Ainsus, isikuline, jaatavkindel,

Võõrpöördsõnad

reserveerima; kinni panema, varuks hoidma.
dubleerima; kahekordistama; teisikeksemplari valmistama; midagi paralleelselt tegema.
imiteerima; matkima, jäljendama, järele aimama.
dekoreerima; kaunistama, ehtima.
demonstreerima; selgitavalt näitama, esitama.
karakteriseerima; iseloomustama.
motiveerima; põhjendama, põhistama.
kritiseerima; arvustama.
ekspluateerima; kasutama, käitama.
kalkuleerima; arvestama, kaalutlema.
grimeerima; jumestama.

Me reserveerisime restorani laua.
Me teame inimesi, kes dubleerivad raha.
Imiteerime seda bändi!
Dekoreerime jõulupuu.
Demostreeri oma riietust.
Karikatiseeri mind.
Lähme motiveerime teda.
Ära kritiseeri teisi.
Ekspluateerime seda huulepulka.
Kalkuleeri oma arvestusi!
Hakka teda nüüd grimmeerima!

Jutu jätk koomiksina

http://pixton.com/ee/comic/zcq8vgws

Eestlaste rahvustoidud

                                                  Eestlaste rahvustoidud

 

 

 

 

 

 

Eestlaste peamiseks toiduks oli vanasti leib ja mitmesugused jahutoidud. 

Piima ja piimasaadusi kasutati vähe.

Lüpsiperioodil valmistati võid ja säilitati soolatult sügiseks ja talveks.

Suur osatähtsus toidus oli herne-, oa-, läätse-, tangu- ja jahusuppidel.

Väga rohkesti kasutati toiduks seeni, marju, pähkleid ja kõiki metsasaadusi värskelt ning soolatult ja hapendatult.

 Kasemahla tarvitati joogina nii värskena kui ka hapendatuna, mida jätkus joogiks hilissuveni.

Toite ja jooke tehti magusaks meega. Pidulikeks toitudeks olid tanguvorstid , seapea, sealiha ja sült e. jaheliha, mida valmistati koos kontidega.

Jookidest valmistati õlut ja mõdu.

 

 

  

 

                                             Eestlaste pulmakombed

 

Eesti pulmakombeid ja – tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest.

Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. 

Laulatuse ja pulmade vaheajal paari veel abiellunuks.

Abielu sõlmimise keskseimaks ja otsustavaimaks toiminguks oli kombekohane tanutamine. 

Pulmalaud kaeti kollektiivsel abistamisel.

Pulmade kõrghetkeks oli tanutamine ehk linutamine. Pruut vabastati nägu ja pead katnud linikust ning see asendati tanuga, ette seoti põll. Mõrsjast sai sellega noorik. Tanu ja põll olid abielunaise peamisteks tunnusteks.

 

 Külalised püüdsid lõpuks pulmakulutusi ühiselt katta, kinkides raha või mitmesuguseid esemeid.

Enamus inimesi jäid pulmamajas ööseks ning siis varastasid agaramad pulmalised kaaslastelt riideid. Järgmisel päeval toimus varastatud asjade peale oksjon. Algselt läks kogutud raha pulmapeo jätkamiseks, hiljem aga pulmapeo jätkamiseks. Lõpuks keedeti traditsiooniline lõputoit – kapsasupp, klimbisupp koorega kartulid vms.

 

  

 

              

 

 

 

                                                        Maausk

 

 

Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.

Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne dogmaatika ja reeglistik. Peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla Koda.

Maausku on koos taarausuga seostatud neošamanismiga.

 

 Maausuks või maauskudeks on vahel nimetatud ka teiste rahvaste loodususundeid. Eesti maausulised soovitavad teiste rahvaste loodususkude kohta kasutada pigem nimetusi "omausk", "loodususk" või "põlisusk" või kohalikest keeltest pärinevaid mõisteid nagu "haltiausko".

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Esitlus

Luuletus

Rahvaluule lühivorid

Mu isa ja ema laps, aga ei ole mu vend ega õde? - mõistatus
Kas te ei leia, et me võiksime kuidagi ühineda? - kõnekäänd
Käib nagu kass ümber palava pudru.-kõnekäänd
Missugune emand ei taha uut kleiti?-mõistatus
Segamini nagu pudru ja kapsad.-kõnekäänd
Kes teisele auku kaevab, see viib ise labida ära.-vanasõna
Hea on hiirtel elada, kui kassi ei ole kodus.-kõnekäänd
Vahib nagu lehm lennukit.-kõnekäänd
Mida teeb elevant, kes on puu otsa roninud ega saa sealt alla?-mõistatus
Igamehe king pigistab oma jalga. - vanasõna
Kuule, miks sul nii pikad kõrvad on? - kõnekäänd
Veerevale kivile ei kasva sammalt. - vanasõna

Muistend

See on tekkemuistend. Pealkiri-''Mägine maa''

Muinasjutt

Õnnelik lõpp
Vastandlikud tegelased
Võimatud olevused

Inimesel ei tasu kuri ja õel olla kuna see ei tule kuidagi moodi kasuks.

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.
Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis kõva mees olla ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.
Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.
Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.

Joonistus

Vanasõnad

1. Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles.

Kui kõht on täis ununeb heategija kiiresti.

Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.

Kes tahab vanas eas puhata, peab noorena tööd tegema.

Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma.

Silm silma vastu, hammas hamba vastu.

Kõik, mis särab, pole veel kuld.

Rikas mees teeb plaane homseks, vaene tänaseks.

Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule.

Helde annab, ahne võtab.

Mis on mõttes, tuleb ka keelele.


Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma- kui inimene on hea teiste vastu on ka teised tema vastu head.

Kui kõht on täis ununeb heategija kiiresti- kui heategu on tehtud, siis ei pööra enam selle tegijale tähelepanu.

Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles- kui sa oled midagi head teinud, siis läheb see kiiresti meelest, aga halvast teost jääb plekk pikaks ajaks külge.

Lugemiskontroll

Imelik päev

Hommikul kui ma ärkasin oli päris liimist lahti. Pea valutas ja oli paha olla. Peavalutablett oli nagu hane selga vesi. Võtsin jalad selga ja läksin värsket õhku hingama. See oli mulle nagu vorst koera kaelas. Väsisin kohe ära ja läksin koju tagasi. Sõin natukene ja hakkasin leiba luusse laskma. Jäin nagu lepase reega kohe magama. Umbes tunni aja pärast ärkasin tuletõrjeauto sireeni peale. Olin kui välk akna juures ja nägin, et meie tänava lõpus põleb ühe maja katus. Ma olin nii närvis, et ei oleks pudeliski paigal seisnud. Õnneks õnnestus tuletõrjujatel see tulekahju kui õlitatult ära kustutada.
See päev oli mul küll nagu vihma alt räästa alla sattumine. Hommikul olin ju ärganud tugeva peavaluga ja pärastlõunal veel selline trauma, aga õnneks läks ju kõik hästi.

Kõnekäänud

1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on liider
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- on täbaras olukorras
5. pühkis tolmu jalgelt - lahkus
6. nagu hane selga vesi - jätab ükskõikseks
7. võttis jalad selga - läks ära
8. nagu kass ja koer - tülis
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - halvasti tundma
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepase reega - väga kiiresti
17. nagu õlitatud välk - väga lihtsalt
18. vasikaga võidu jooksma - mõttetult tegutsema
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma

Mina vormis jutt rebasest

Oli varajane hommikutund. Enam ei suutnud ma oma pesas pöörelda ega keerelda. Mõistsin, et tühi kõht oli olnud see mis mu öö põrguks muutnud. Hakkasin plaani pidama kust midagi hamba alla leida, sest nälg näpistas mu kõhtu hirmsal kombel. Võtsin nõuks kammida mets ja selle äärealad läbi.
Endalegi ootamatult olin jõudnud talu aeda piirava müüri äärde. Kuna teadsin, et taluperemees peab seal muude pudulojuste kõrval ka kanu hakkas mul üksnes sellest mõttest juba suu vett jooksma. Samas haaras mind ka hirm kuna olin teadlik sellest, et paljud siinkandis elavad inimesed olid ka jahimehed. See, aga tähendas seda, et neil on püssid ja kui mul ei vea võib minust kergesti saada krae, müts või muidu nahatükk. Seega tuli väga ettevaatlik olla. Parema ülevaate saamiseks seadsin ennast müüri peale kuna tahtsin näha mis õuel toimub. Aga oh häda - ei kulunud palju aega kui maja nurga tagant ilmub peremees ja sihib mind. Silmapilkselt olin ma kui välk müürilt maas ja lidusin nii kuis jalad võtsid ikka metsa poole, endal hinges suur hirm ja häbi oma halva kavatsuse pärast.
Söögiaeg tuli edasi lükata seniks kuni metsast ausal teel midagi kõhtu leian, oh on see elu ikka karm.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

1. Minu lapsepõlv möödus pärisorjast kingsepast perekonnas mitte väga hästi kuid mul olid head vanemad.

2. Jah, ma kuulisin neid küll ning mul tekkis päris varsti ka nende vastu huvi. Kõige rohkem kuulsin ma neid erinevatelt koosviibimistelt ja ka emalt.

3. Hariduse omandasin ma keiserlikus Tartu ülikoolis, mille ma lõpetasin 1883 aastal. Õppetöö toimus saksa keeles.

4. Kindlasti oli see haruldane, aga ma ei kujuta ette milline oleks minu elu ülikoolis käimata.

5. Polnud sellel viga midagi, sai oma teadmisi arendada.

6. Ennast ümbritsevast keskkonnast.

7. Alustasin seda 1857. aastal.

8. Kõik teosed on millegi poolest erinavad, ei tea kas see küll elutöö oli.

9. Koidulaga töötasin koos, olen ka teistega kokku puutunud.

Muistend

1. metsahaldjas
2. katk
3. näkineiu
4. ussikuningas
5. luupainaja
6. vanakuri
7. libahunt

Surm lähkris

by karro101 | Create your own Cartoon at www.toondoo.com

Ülesanded

1. Surm lähkris

Algus-Vanal hallil ajal...
Õnnelik lõpp-vanurid kes soovisid surma said selle.
Maagilised numbrid-üks sulane oli tema juures teeninud seitse aastat, vanamehe kutse peale tuli sööma kolm meest,surm oli lähkris seitse aastat.
Sündmuste kordumine-mees hüüdis kutset "Tulgu aidaku mul ära süüa seitsme aasta teenistus, kelle kõht tühi on!" kolm korda.

2.

Imemuinasjutt on ta sellepärast, et eriti ei usu, et ma nüüd mõnel heal päeval võiksin surmaga koos süüa ja surma kuhugile lähkrisse panna.

3.

Kus elas taluperemees?
Kas taluperemees maksis kõigile õiglaselt palka?
Kas mees hakkas surmaga einestama?
Mida küsis mees pärast einestamist surma käest?
Kas surm mahtus lähkrisse sisse?
Mida tegi mees lähkriga?
Mitu aastat oli surm mere põhjas?
Kes päästsid surma lähkrist välja?
Kuidas öeldakse Veneveres kui keegi igatseb surma järele?
Kas muinasjutt oli huvitav?

Muinasjutt

Muiste elas kaugel maal üks töökas tüdruk. Tema nimi oli Kristiina. Tal oli palju sõpru. Kõik nad olid loomad. Ükskord juhtus hirmus lugu, tüdrukut ründasid kolm karu. Kristiina jäi imekombel terveks, sest talle tulid appi hundid. Abilised olid sõbralikud. Pärast seda läks Kristiina laia maailma rändama. Ta käis Hiinas, Lätis, Soomes, Afrikas, Indias, Tais ja Leedus. Lõpuks jõudis ta Eestisse. Seal elas korralik noormees. Nad said tuttavaks. See oli suur sõprus kuid siiski tundis, et on lõpuks leidnud armastuse. Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad Eestis siiani. Sellest annab teada see lugu.

Regivärsiline rahvalaul

1. Tee värsi piires värviliseks ühesuguste sõna alguse häälikute kordumine (algriim). Assonants (täishäälikute kordus) tee punast värvi ja alliteratsioon (kaashäälikute kordus) rohelist värvi.

Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.


2. Leia rahvalaulu mõttelised osad. Rühmita mõttekordus (parallelism). Kirjuta iga mõttelise osa peamõte.
Laulik oli mu isani,
laulik oli mu emani,
laulik väike vennikene,-Laul käib kõikidega kaasas.
laulik lapse kiigutaja,
Laulik peab minustki saama. -Ka tema tahab laulda.
Ei ma tohi olla tumma,
ei viitsi vihane seista, - Keegi ei saa laulmata olla.
pikki mokkida pidada.
Ma pole tummade toasta,
ega vaikide vahelta. -Ta ei suuda laulmata olla ega vaikida.

Ehitame ise rahvalaulu

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punamaie põõsas,
teine on sinimaie põõsas,
kolmas kuldamaie.
Sinisirje linnukene,
kirjupõskne pääsukene
lendas ses punapõõsas,
lendas ses sinipõõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi kaks ,
tegi tüki laiemaks ,
nädaliku neljandat suunda,
veerandiku esimest kuuda.
Siis hakkas mune munema.
Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki ühe kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
nädaliku viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku teist luuda,
veerandiku praeguseks.
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie tuleksi.

Vanad ja uued kombed

Tänapäeva kombed erinevad väga palju ülesandes andud ajast, kuna saja aastaga on ühiskond kõvasti muutunud. Kõik mida perel vaja läheb ostetakse endale lähimast kaubanduskeskusest mis on väga erinev vanast ajast, sest vanasti valmistati kõik käsitööna ja ise.

Lapsed ei pea maast madalast tööd tegema hakkama. Praegu lähevad väikesed lapsed lasteaedadesse ning siis kooli. Tänapäeval on haridusele kõva rõhk pandud.

Vanasti elati rehielamus, kuid tänapäeval on linnas elamiseks majad ja korterid. Maal võib siiski leiduda vanu talumaju, kuid siiski ei ole need nii populaarsed. Rehielamutes oli ainult üks korrus ja üks tuba, rehetuba. Selles toas söödi, magati ja valmistati toitu. Külmal ajal oli see kõige soojem ruum. Sügiseti kuivatati seal ka vilja.

Mängud erinevad vana aja omadest absoluutselt. Tänapäeval on peaaegu kõik internetti üle kolinud, täpselt nagu minagi kirjutan seda teksti arvutis, samamoodi on ka mängudega. Toodetakse igasuguseid arvutimänge mis naelutavad lapse tundideks arvuti ette. Vanasti viibisid ja mängisid lapsed palju rohkem väljas, ka mänguasjad tehti endale ise. Tänapäeval on poes müügil kõiksugu barbied ja teised nukud. Poistele on saadaval autod, küll juhitavad ja mitte juhitavad. Ühesõnaga erineb tänapäev vanast ajast tohutult. Mõned muutused on sellised milleta ei saaks eladagi, aga kas need kõik on ikka vajalikud?

Rahvaluule

Rahvaluulele on omane:
Anonüümsus;
varieeritud looming;
kontaktide kaudu levimine;
suuline levimine;
teisenemine;
peegeldab elu;
räägib rahva elust;
keskkonna peegeldus;
kunst.