Hommikul kui ma ärkasin oli päris liimist lahti. Pea valutas ja oli paha olla. Peavalutablett oli nagu hane selga vesi. Võtsin jalad selga ja läksin värsket õhku hingama. See oli mulle nagu vorst koera kaelas. Väsisin kohe ära ja läksin koju tagasi. Sõin natukene ja hakkasin leiba luusse laskma. Jäin nagu lepase reega kohe magama. Umbes tunni aja pärast ärkasin tuletõrjeauto sireeni peale. Olin kui välk akna juures ja nägin, et meie tänava lõpus põleb ühe maja katus. Ma olin nii närvis, et ei oleks pudeliski paigal seisnud. Õnneks õnnestus tuletõrjujatel see tulekahju kui õlitatult ära kustutada.
See päev oli mul küll nagu vihma alt räästa alla sattumine. Hommikul olin ju ärganud tugeva peavaluga ja pärastlõunal veel selline trauma, aga õnneks läks ju kõik hästi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar