Jutt

Elas kord laisaloomuline kass. Talle olid mokkamööda magusad hiired. Kord laiseldes hakkas talle silma rahulik ja väga isuäratav hiir, kes kükitas vapralt avaras toas otse kõutsi nina ees. Kass juba kujutles kuidas ta ohvrit pugib. Tema turi läks kortsu. Aknast paistis ere päike. See tuhmistas kassi vaadet. Järgmisel hetkel taipas ta, et hiir oli liduma pannud. Kõuts kappas talle järele. Hiir sai asjat aru ning oli päris lõbutu. Ta oli vapper ning läks tugitooli alla. Sealt ei olnud aga kassil mingigi vaev ta kätte saada. Lõpuks tuli koju pere koolijüts. Poiss läks asja uurima ning sai peagi aru, et kassil midagi viga. Ta võttis kõutsi sülle ning viis oma tuppa. Loom oli nii solvunud, et teda niivõrd alandatakse ja oma saagi juurest ära viiakse. Nüüd oli elukas väikesest hiirest nii kaugelasuv, et ei tundnud enam ta lõhnagi. Selle peale tegi kass silmad lahti ning sai aru, et oli kõike seda oli ta unes näinud. Järsku hakkas hästi kiire alla elutuppa, et näha kas see kõik võib veel juhtuda. Tema õnnetuseks polnud seal ei hiirt ega ka hiire lõhna.