"Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv."
Inimene kes mõrva kavandas oli juba mitu aastat trellide taga veetnud Jhon. Niisiis nagu ka arvata tahtis ta kätte maksta kohtunikule, kelle otsus talle saatuslikuks sai.
Sõpru Jhonil ei olnud kuigi oma joomakaaslast Jacki ei olnud ta juba kaksteist aastat näinud. Nii tuli ka mõrv siis kavandada.
Esmalt hakkas Jhon kohtunikku jälitama. Tänu sellele sai ta selgeks üldpildi kohtuniku päevadest. Järgmine samm oli välja nuputada parim aeg kohtuniku mõrvamiseks. Ta otsustas, et selleks oleks aeg millal kohtunik õhtul koju naaseb. Seda teeb ta umbes poole kaheteistkümne paiku kui tänavad on juba tühjad.
Väljavalitud päev oli esmaspäev, mil pidi mõrv toimuma. Hommikul läks Jhon nagu ikka kohtuniku majast mööda käima, et vaadata kas kõik sujub plaanipäraselt. Nii see oligi, kohtunik astus just majast välja ning hakkas tööle minema.
Oli kätte jõudnud õhtu ning poole kaheteistkümneni oli jäänud vaid tund. Jhon astus tänavale nagu kõige tavalisem mees, keegi ei pööranud talle liigset tähelepanu. Natuke enne õiget aega kohale jõudnud, toetas ta ennast mõrvatava maja vastas, teisepool teed olevale tänavapostile, nagu ootaks ta kedagi. Tegelikult nii see ju oligi, aga, et mitte kohtunikule kahtlast muljet jätta tegi ta seda teisepool teed.
Jõudiski kätte aeg mil kohtunik mööda tänavat vantside, kotid käes kodu poole astus. Mõrvaril hakkas süda puperdama, kuid mõteldes sellele mida kõike need kaksteist aastat ta läbi oli pidanud elama, Jhoni tapmisisu ainult kasvas.
Majale piisavalt lähedale jõudnud hakkas Jhon talle lähenema. See kõik käis nii kähku. Juba pillas kohtunik kotid maha ning nuga lõikas ta kaela.Ta oli surnud. Jhon jättis laiba sinna kus see oli.
Järgmisel päeval oli kõikide lehtede esikaaned täis pilte ning hüüdlauseid mõrvast. Kui Jhon jalutama läks võeti ta kinni. Nuga oli sündmuspaigale jäänud ning sealt saadi sõrmejäljed. Kuna mõrvarit oli juba ennemgi karistatud teati ta sõrmejälgi. Nüüd sai Jhon juba eluaegse vanglakaristuse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar