teisipäev, 25. november 2008

Jutt

Oli kauaoodatud hommik. Kõik saabusid lennujaama, õpetaja juba ootas lapsi. Sõit pidi toimuma Lõna-Aafrika suunal. Vanemad saatsid lehvitustega lapsed õpetaja hoole alla.
Lennuk hakkas õhku tõusma, kõik olid elevil. Õpetaja jagas laiali tutvustuse kohast, kus nad pidid ööbima. Juba esimesel õhtul oli lastel väike salaplaan õpetaja tagant välja hiilida.
Lennuk jõudis Aafrikasse, bussiga sõideti kohta, kus lapsed pidid magama minema, kuna oli sügav öö.Kui seati endid tubadesse valmis käis Markus kuulutamas, et kokku saadakse poole tunni pärast.
Kõik olid jõudnud hotelli ette. Kuna hotelli taga olid palmid mindi nende alla juttu rääkima. Õpetaja Sulev arvatavasti magas oma toas,ega kontrollinud kellegi tuba. Kristin ja Maaria soovisid veel edasi välja jääda kuid Merilin, Markus, Eero ning Sander olid väsinud ja läksid magama. Tüdrukud jäid nüüd üksi välja. Nad leppisid kokku, et räägivad veel pool tundi ning siis lähevad magama. Järsku kuulsid nad puude otsast tohutut sahinat ning märkasid kellegi hiigelsuuri silmi. Sahin ei lõppenud kuid nüüd hüppas puult alla Kristinile kaela leemuri sarnane kole elukas. Tüdrukud jooksid hotellituppa. Hommikul kui kõik sõid hommikusööki rääkisid Kristin ja Maarja oma hirmutavast kogemusest. Keegi, aga ei tahtnud neid uskuda ning ainult irvitasid. Pärast juhtunut ei näinud enam kumbki noortest hirmutavaid loomi.

1 kommentaar:

Kata ütles ...

Jutt oli veidi lühike. Polnud väga seotud noortele olulistest asjadest. Meenutas pigem seiklusjuttu. Tekst peaks rohkem rääkima noorte muredest.