Eesti kirjanikud

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana.
Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat.
Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule.


Jüri Parijõgi

Kirjandusega tegeles 1912.aastast. Kirjutanud peamiselt jutte ning ka ühe muinasjutukogu. Tema teostes ilmneb lapse hingeelu sügav mõistmine ning isikupärane jutustamisstiil.Jüri Parijõgi oli eesti noorsookirjanik ja pedagoog. Osales 1915 - 1917 I Maailmasõjas ja 1919 - 1920 Vabadussõjas. 1920 - 1929 oli õpetaja Rakveres ja seejärel Tartus. Hukkus NKVD massimõrva ohvrina Tartu vanglas.







Aino Pervik

Sündis 22. aprillil 1932 Rakveres, on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija.Aino Pervik sündis velskri perre. Oma õpinguid alustas ta Järvakandis, seejärel astus Tallinn Õpetajate Seminari. Ta õppis ka Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis.1960–1967 oli ta Eest Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja.
Alates 1974. aastast on ta Eesti Kirjanike Liidu liige.









Jaan Rannap

Jaan Rannap sündis 3. septembril 1931 Hallistes Pornuse vallas, on eesti lastekirjanik, Hein Rannapi vend.
Lõpetas 1966 Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika-füüsikateaduskonna ning töötas 1955–1977 ajakirja Pioneer toimetuses ja 1977. aastast Tähekese toimetuses.










Leelo Tungal

Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947 on eesti kirjanik.
Ta kuulus kassetipõlvkonda, tema loomingut avaldati neljandas kassetis 1966. aastal.
1993. aastal sai ta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna teose "Ainus kangelastegu on naeratus" eest.
Eurolaul 1993 võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja sõnad Leelo Tungal.
Eurolaul 1994 võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Sõnad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must.








Jaan Kross

Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas – 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobel kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst, tema asemel tuli Riigikokku Toiv Jullinen. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007.








Tiia Toomet



Tiia Toomet on lastekirjanik. Lisaks on ta mänguasjamuuseumi juht. Mänguasjamuuseum Tartus rajati aastal 1994.









Silvia Truu


Silvia Truu on lastekirjanik.


Andrus Kivirähk


Andrus Kivirähk sündis 17. augustil 1970, on eesti kirjanik.
Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud.
Tema raamatut "Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks.
Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige.








Jaanus Vaiksoo

Jaanus Vaiksoo sündis 5. jaanuaril 1967 Paides, on eesti kirjandusteadlane, õpetaja ja lastekirjanik.
Ta kaitses 1994 Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistritööd "August Gailiti romaani "Tooma Nipernaadi" lugemismudelid".
Jaanus Vaiksoo töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana Rocca al Mare koolis ja eesti kirjanduse lektorina Tallinna Ülikoolis.

Jutt

Elas kord laisaloomuline kass. Talle olid mokkamööda magusad hiired. Kord laiseldes hakkas talle silma rahulik ja väga isuäratav hiir, kes kükitas vapralt avaras toas otse kõutsi nina ees. Kass juba kujutles kuidas ta ohvrit pugib. Tema turi läks kortsu. Aknast paistis ere päike. See tuhmistas kassi vaadet. Järgmisel hetkel taipas ta, et hiir oli liduma pannud. Kõuts kappas talle järele. Hiir sai asjat aru ning oli päris lõbutu. Ta oli vapper ning läks tugitooli alla. Sealt ei olnud aga kassil mingigi vaev ta kätte saada. Lõpuks tuli koju pere koolijüts. Poiss läks asja uurima ning sai peagi aru, et kassil midagi viga. Ta võttis kõutsi sülle ning viis oma tuppa. Loom oli nii solvunud, et teda niivõrd alandatakse ja oma saagi juurest ära viiakse. Nüüd oli elukas väikesest hiirest nii kaugelasuv, et ei tundnud enam ta lõhnagi. Selle peale tegi kass silmad lahti ning sai aru, et oli kõike seda oli ta unes näinud. Järsku hakkas hästi kiire alla elutuppa, et näha kas see kõik võib veel juhtuda. Tema õnnetuseks polnud seal ei hiirt ega ka hiire lõhna.

Ülevaade spordialadest

Ujumine

Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides.
Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid.


Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis - liblik-, selili-, rinnuli-, ning vabaujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Lisaks neljale eraldi stiilile võisteldakse kompleksujumises, milles võistleja peab läbima (võrdsed) teepikkused kõigis neljas eelpoolnimetatud stiilis.

Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused.

USA parimad ujujad on Michael Phelps ja Katie Hoff.

Eesti parim on Triin Aljandi.

Tennis

Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda.



Esimest korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus.
Mängu patenteeris major Walter Clopton Wingfield, keda peetakse tennise "isaks" ning kes väitis, et ta leiutas muruväljakutennise oma maamajas Walesis 1874.



Olümpiamängude programmi kuulus tennis 1896. aastast 1924. aastani. Taas oli tennis kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Seoulis oli tennis taas täisväärtuslik olümpiaala.
Naiste üksikmäng lisandus olümpiakavva 1900. aastal. Esimene naispaar mängis olümpiamängudel 1920. aastal.


Tennisepalli läbimõõt on 6,35 cm kuni 6,67 cm. Pall kaalub 57–59 grammi. Pall on kollast või valget värvi.


Eesti parimad tennistid on Kaia Kanepi, Maret Ani, Mait Künnap, Toomas Leius, Jaak Põldma ja Margit Rüütel.

Maailmas on kõige tuntumad Andre Agassi, Arthur Ashe, Boris Becker, Björn Borg, Maria Bueno, Pat Cash, Evonne Cawley, Jimmy Connors, Margaret Court, Lindsay Davenport.

Jalgpall

Jalgpall on sportlik pallimäng, mida mängib kaks võistkonda ristküliku kujulisel väljakul mille otstes on väravad. Mängu eesmärgiks on jala või peaga mängides lüüa palli vastase väravasse ja võidab võistkond kes lööb palli vastase väravasse rohkem kordi.

Võistkonnas mängib korraga 11 mängijat, kaasa arvatud väravavaht, kes ainsana tohib palli kätega puutuda (oma värava ümber karistusalal).
Mängus on 2 poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid teinud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11-meetri karistuslöögid ehk penaltid.
Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võidakse hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Mängu juhib väljakukohtunik, kes saab mängijatele kollast või punast kaarti näidata, ja 2 piirikohtunikku, kelle peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises.

Jalgpall on üks harrastatumaid sportmänge maailmas. Enamikus riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased.

Jalgpall sai alguse maailma eri paigus mängitud väga vanadest pallimängudest, kuid suur osa mängu arenguloost on seotud Inglismaaga.
Esimese katse kehtestada jalpallireeglid tegi 19. sajandi keskel rühm Inglise erakoolide ning ülikoolide esindajaid. Nende kokkusaamiste tulemustena asutati 1863. aastal jalgpalliliit (FA) ning varsti pärast seda sai normiks 11 mängijat kummalgi poolel.
Jalgpalli rahvusvaheline juhtorgan – Rahvusvaheline Jalgpalliföderatsioon (FIFA) asutati Pariisis 1904. aastal.

Eesti üks parimaid jalgpallureid on Mart Poom. Ta on valitud 6 korda Eesti parimaks jalgpalluriks ja esindanud Eestit rohkem kui 100 maakohtumises.

Maalimas tuntuimad on Roberto Baggio, Gordon Banks, Franco Baresi, Nikos Dabizas, Edgar Davids, Kevin Kurányi jne.

Allikas : www.wikipedia.org

Luuletus

Minu sõber oled sina,

sul on väga armas nina.

Kui mul täna abi vaja,

kostub kõrvus tuttav kaja.

Koos meil alati on tore,

muresid meil üldse pole.

Siis kui päike paistab õues,

mõlemal kingitus on põues.

Ja kui taevast vihma kallab,

kaminaleek meil soojust annab.

Täna ütlen sulle seda,

mida teha, kes ja keda.

Alati su sõbraks jään,

olgu või kops maksa pääl.

Kui sa mul sõbraks jääd,

on sul pool võitu käes.

Ristsõna

Across
2. Peakate?
5. Filmi lavastaja?
6. Uhke naine?
7. Kooli tüüp?
Down
1. Ujumis riietus?
2. Kerge kohev kook?
3. Lõhn?
4. Koht kus hoitakse autot?

Ümberjutustus filmist Ramsese vembud II

Ühel kaunil päeval otsustasid Ramses ja tema peremees jahile minna. Metsa siseneseid nad põõsastena, et neid ära ei tuntaks. Mõne hetke möödudes märgatigi juba parti taevavõlvil lendlemas. Ramsese peremees avas tule kuid ei tabanud sellega parti, vaid hoopiski pilve. See aga pilvele ei meeldinud ning sealt hakkas vihma sadama.
Koer ja jahimees hakkasid meeleheitlikult varjualust otsima. Nad leidsid ühe puu, kuid see ei andnud neile varju vihma eest. Ramses märkas aga puu juurt mille all oli ruumi küllaga. Nüüd oli neil nii mõnus, et jäädi magama.
Meeleheitel oli ka karu, kes samuti vihma alla jäänud oli. Ka tema otsis varjualust puude alt. Lõpuks märkas karu seda sama juurt mille all ka Ramses ja tema peremees pikutasid.
Karu ja jahimees hakkasid üksteist nügima. Nad ei saanud aru kes oli teisel pool. Kui pikutaja karu püssiga torkima hakkas oli karul kõdi. Lõpuks pisteti pead juure alla. Mõlemad ehmatasid ning kargasid kohe paar sammu tagasi. Karu läks asja uurima ning nägi jahimeest juure all lamamas. Karu hiilis teisele poole ning püüdis jahimeest oksaga lüüa, kuid sai siis aru, et mida ta küll teeb. Sellel ajal sihtis aga juba Ramsese peremees karu püssiga. Loom sunniti otsekohe lahkuma.
Karu oli aga väga kurb ning hakkas nutma. Muidugi oli Ramsesel temast kahju ning ta sundis peremehel kähku loom tagasi kutsuda. Nii olid nad rõõmsalt kõik koos juure all.
Järgmisel päeval, kui ilm juba ilus, jätkus jahiretk. Mehe järel hakkas käima uhke siilipoiss, kellele müts peale lendas. Siil tekitas natuke segadust kuid Ramses lahendas selle.
Varsti märgati siristavat lindu. Ramses hakkas temaga kaasa laulma. Jahimees vilistas väikest vilet, et saada samasugust häält mida lind teeb. See ei sobinud. Selle peale lisandus ka veel teine lind. Siis võeti seljakotist välja väga suur pasun. Seda kuuldes väikene linnuke lausa minestas. Pasun tekitas metsas suurt, suurt segadust. Kui põder seda kuulis tegi ta veel kõvemat häält. Jahimees ei saanud aru kust see tuleb. Loom tegi seda uuesti. Seekord põgeneti nende arust kurja looma eest. Põder oli rahul ning jätkas laulu.
Jahimees hakkas püssi laadima kuid kui Ramses talle vastu läks, käis püssist pauk mis tabas karu. Loomal oli väga valus. Ta läks laskjale kallale. Vaatama tuli ka uudishimulik lind oma poegadega. Ramsese peremees ravis ta haava ära. Nüüd oli karul hea olla. Loomaga tehti pilt millel jahimees karu nagu ise maha lasknud.
Seda näitas ta oma sõpradele kes olid suures vaimustuses. Ramses valas kõigile morssi, mille ajal peremees kõike seda demostreeris. Just sai ka kana köögis valmis. Samuti Ramsesel jooksis suu vett, kuid tal kästi lahkuda. Koer läks ja lülitas elektri välja, et samal ajal kana laualt ära tuua. Peremees sai väga vihaseks. Ramses oli aga maja trepil, lõikas kana pooleks ja läks oma sõpradega minema. Vanahärrale see meeldis. Ka Ramses rääkis ning demostreeris kõike mis metsas oli juhtunud. Päev lõppes ja kõik olid rõõmsad.