teisipäev, 21. oktoober 2008
Noorsookirjandus
Aidi Vallik- "Mis sinuga juhtus Ann?"
Aidi Vallik- "Mida teha Ann?"
Anette- "Marlen Ott- Katriin!"
Anna Dale- "Salasõna nõidadele"
Brigitte Blobel- "Lihtsalt armastus"
Celia Rees- "Nõialaps"
C. S. Lewis- "Viimane lahing"
Ira Lember- "Tüdruk, kes armastas teatrit"
Jean Webster- "Pikakoivaline isa"
Kika- "Kuulsuse valus õppetund"
Laura Brady- "Tüdruk ja raha"
Lena Lilleste- "Inimröövlid internetis"
Matt Whyman- "XY Sada nõuannet"
Meg Rosoff- "Nii ma nüüd elan"
Moni Nilsson-Brännström- "Tsatsiki ja Retzina"
Robert Winston- "Mis teeb minust minu?"
Sue Limb- "Tüdruk,15"
Trudi Canavan- "Võlurite gild"
Aidi Vallik- "Mida teha Ann?"
Anette- "Marlen Ott- Katriin!"
Anna Dale- "Salasõna nõidadele"
Brigitte Blobel- "Lihtsalt armastus"
Celia Rees- "Nõialaps"
C. S. Lewis- "Viimane lahing"
Ira Lember- "Tüdruk, kes armastas teatrit"
Jean Webster- "Pikakoivaline isa"
Kika- "Kuulsuse valus õppetund"
Laura Brady- "Tüdruk ja raha"
Lena Lilleste- "Inimröövlid internetis"
Matt Whyman- "XY Sada nõuannet"
Meg Rosoff- "Nii ma nüüd elan"
Moni Nilsson-Brännström- "Tsatsiki ja Retzina"
Naweko San-Jouz- "Akne sõnumid"
Oscar Wilde- "Canterville´i lossi vaim"Robert Winston- "Mis teeb minust minu?"
Sue Limb- "Tüdruk,15"
Trudi Canavan- "Võlurite gild"
esmaspäev, 20. oktoober 2008
Luuletus
Sõbrad
Sõbrad on mul toredad,
nad ei näe välja koledad.
Koos meil olla on hea,
sõprus kasvab üle pea.
..........
Kuidas me küll sõbraks saime,
üksteist kohtasime?
Seda me ei mäleta,
ükski ilmutus seda ka ei seleta.
..........
Eraldi me olla ei taha,
nagu seda veel oleks vaja.
Ka tülisid meil on,
siiski plahvatamata jääb pomm.
pühapäev, 19. oktoober 2008
teisipäev, 7. oktoober 2008
Ajakirjanduse sünd
1. Eesti ajakirjanduse algust loetakse aastast 1766, mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.
1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".
Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte.
Välja otsitud andmebaasist http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajakirjanduse_ajalugu
2. Perno Postimees ehk Nädadillileht ilmus esimest korda kuupäeval 05.06.1857
3. Postimehe esimene teretamine.
Tere, armas Eesti rahvas! Mina Pärnu postimees, kuulutama olen maias kõik, mis sünnib ilma sees, annan sulle teada heaks, et ka sinu rahvas teaks, kuidas kõik maailma maad elavad ja teevad. Kummalikud kuulutused, riigi käsud, seadused, sündinud asjad, mälestused ja kõik teised teadused. Sündigu siin, ehk teises riigis, saagu siin leiba nende riigis, mis see kiri teada annab, iga mehe kätte kannab.
Kirikutelt, laste koolilt, põllutöölt ja harimiselt, mitmelt asjalt, igalt poolt, elajate kasimatusest, nende tervist arsti rohtu, häda ajal abi ohtu, lugedes sa leiad siit; aga mitte eba viit!
Andku nüüd siis Jumal sul, head meelt ja mõistust ka, jõudu rammu toidust sul, aga elu elada, Jumal saatku armust ka, (Seda pean ma soovima:) , et kui korraks sõbraks saame, hästi kauaks sõbraks jääme.
1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".
Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte.
Välja otsitud andmebaasist http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajakirjanduse_ajalugu
2. Perno Postimees ehk Nädadillileht ilmus esimest korda kuupäeval 05.06.1857
3. Postimehe esimene teretamine.
Tere, armas Eesti rahvas! Mina Pärnu postimees, kuulutama olen maias kõik, mis sünnib ilma sees, annan sulle teada heaks, et ka sinu rahvas teaks, kuidas kõik maailma maad elavad ja teevad. Kummalikud kuulutused, riigi käsud, seadused, sündinud asjad, mälestused ja kõik teised teadused. Sündigu siin, ehk teises riigis, saagu siin leiba nende riigis, mis see kiri teada annab, iga mehe kätte kannab.
Kirikutelt, laste koolilt, põllutöölt ja harimiselt, mitmelt asjalt, igalt poolt, elajate kasimatusest, nende tervist arsti rohtu, häda ajal abi ohtu, lugedes sa leiad siit; aga mitte eba viit!
Andku nüüd siis Jumal sul, head meelt ja mõistust ka, jõudu rammu toidust sul, aga elu elada, Jumal saatku armust ka, (Seda pean ma soovima:) , et kui korraks sõbraks saame, hästi kauaks sõbraks jääme.
esmaspäev, 6. oktoober 2008
Sarnasused, erinevused
Vaadates märksõnaskeemi on selline karvane tunne, et sarnasusi meil Margus Kasterpaluga ei ole. Me oleme väga erinevad inimesed.
