kolmapäev, 20. veebruar 2008
teisipäev, 19. veebruar 2008
Valesüüdistus!!!
Ühel reede õhtul toimus Palmstreeti tänaval asuvas majas karm mõrv, mida hakkas uurima kurjategijate hirm detektiiv McCane.
Hendrikus, Karlil oli sala suhe oma isaga ja ta teadis et kui see avalikuse ette tuleb on ta elu läbi. Ta läks pubisse kus ta isa sõber jõi end purju ja üritas unustada mida ta oma sõbra ja poja kohta teada sai. Karl võttis noa lõi kõrri ja jooksis minema. Ta põgenes oma koju ja pani ukse lukku ja jäi hommikut ootama. Kuid öö venis ja venis...Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Ta läks politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei usukunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse, seda meest vaatama.Tema üllatuseks istus vangis baarman. Nüüd sai Karl kõigest aru. Baarman urises:" Sa ei pääse sellest!"
Siis tuli politseinik. Karli kutsuti ülekuulamisele. Ta hakkas väga kartma.
Selgus, et ka teda oli kahtlustatud ning tal käsiti asjast oma versioon rääkida.
Karl hakkas väga imelikku juttu ajama, kuna ta närvid pidid üles ütlema. Ta teadis, et see ei lõppe hästi. Politsei võttiski Karli vahi alla.
Sellel ajal kui Karl vahi all oli, otsiti läbi ta korter ning uuriti tema võimalikku süüdiolemist. Tulemused viitasid kõik sellele, et hoopiski Karl on mõrvas süüdi.
Läks veel pool aastat ennem kui baarman lasti vangist välja ning Karlile määrati karistus. Ta sai eluaegse vanglakaristuse ning inimene kellele oli määratud valesüüdistus pääses vabaks ometi vabaks. Ta hakkas uuesti oma baariga tegelema.
Hendrikus, Karlil oli sala suhe oma isaga ja ta teadis et kui see avalikuse ette tuleb on ta elu läbi. Ta läks pubisse kus ta isa sõber jõi end purju ja üritas unustada mida ta oma sõbra ja poja kohta teada sai. Karl võttis noa lõi kõrri ja jooksis minema. Ta põgenes oma koju ja pani ukse lukku ja jäi hommikut ootama. Kuid öö venis ja venis...Lõpuks jäi ta magama. Hommikul ärkas ta suure peavaluga. Ta läks politseisse ja tahtis ennast ülesse anda, kuna süümepiinad olid liiga suured. Talle aga öeldi, et mõrvar on juba leitud. Ta ei usukunud seda ja paari päeva pärast läks ta vanglasse, seda meest vaatama.Tema üllatuseks istus vangis baarman. Nüüd sai Karl kõigest aru. Baarman urises:" Sa ei pääse sellest!"
Siis tuli politseinik. Karli kutsuti ülekuulamisele. Ta hakkas väga kartma.
Selgus, et ka teda oli kahtlustatud ning tal käsiti asjast oma versioon rääkida.
Karl hakkas väga imelikku juttu ajama, kuna ta närvid pidid üles ütlema. Ta teadis, et see ei lõppe hästi. Politsei võttiski Karli vahi alla.
Sellel ajal kui Karl vahi all oli, otsiti läbi ta korter ning uuriti tema võimalikku süüdiolemist. Tulemused viitasid kõik sellele, et hoopiski Karl on mõrvas süüdi.
Läks veel pool aastat ennem kui baarman lasti vangist välja ning Karlile määrati karistus. Ta sai eluaegse vanglakaristuse ning inimene kellele oli määratud valesüüdistus pääses vabaks ometi vabaks. Ta hakkas uuesti oma baariga tegelema.
esmaspäev, 18. veebruar 2008
Kriminaaljutt ehk ülesanne nr 7
"Toas oli vaid üks inimene ja ainus hääl, mis sealt kostis, oli selle inimese käes oleva sulepea krabin, kui seda rida rea järel mööda paberit veeti.Polnud kedagi, kes oleks lugenud neid paberile veetavaid ridu. Ja kui seal olekski keegi viibinud, oleks ta vaevalt oma silmi uskunud. Sest see, mida seal kirja pandi, oli selge, pisiasjadeni hoolikalt läbi mõeldud mõrv."
Inimene kes mõrva kavandas oli juba mitu aastat trellide taga veetnud Jhon. Niisiis nagu ka arvata tahtis ta kätte maksta kohtunikule, kelle otsus talle saatuslikuks sai.
Sõpru Jhonil ei olnud kuigi oma joomakaaslast Jacki ei olnud ta juba kaksteist aastat näinud. Nii tuli ka mõrv siis kavandada.
Esmalt hakkas Jhon kohtunikku jälitama. Tänu sellele sai ta selgeks üldpildi kohtuniku päevadest. Järgmine samm oli välja nuputada parim aeg kohtuniku mõrvamiseks. Ta otsustas, et selleks oleks aeg millal kohtunik õhtul koju naaseb. Seda teeb ta umbes poole kaheteistkümne paiku kui tänavad on juba tühjad.
Väljavalitud päev oli esmaspäev, mil pidi mõrv toimuma. Hommikul läks Jhon nagu ikka kohtuniku majast mööda käima, et vaadata kas kõik sujub plaanipäraselt. Nii see oligi, kohtunik astus just majast välja ning hakkas tööle minema.
Oli kätte jõudnud õhtu ning poole kaheteistkümneni oli jäänud vaid tund. Jhon astus tänavale nagu kõige tavalisem mees, keegi ei pööranud talle liigset tähelepanu. Natuke enne õiget aega kohale jõudnud, toetas ta ennast mõrvatava maja vastas, teisepool teed olevale tänavapostile, nagu ootaks ta kedagi. Tegelikult nii see ju oligi, aga, et mitte kohtunikule kahtlast muljet jätta tegi ta seda teisepool teed.
Jõudiski kätte aeg mil kohtunik mööda tänavat vantside, kotid käes kodu poole astus. Mõrvaril hakkas süda puperdama, kuid mõteldes sellele mida kõike need kaksteist aastat ta läbi oli pidanud elama, Jhoni tapmisisu ainult kasvas.
Majale piisavalt lähedale jõudnud hakkas Jhon talle lähenema. See kõik käis nii kähku. Juba pillas kohtunik kotid maha ning nuga lõikas ta kaela.Ta oli surnud. Jhon jättis laiba sinna kus see oli.
Järgmisel päeval oli kõikide lehtede esikaaned täis pilte ning hüüdlauseid mõrvast. Kui Jhon jalutama läks võeti ta kinni. Nuga oli sündmuspaigale jäänud ning sealt saadi sõrmejäljed. Kuna mõrvarit oli juba ennemgi karistatud teati ta sõrmejälgi. Nüüd sai Jhon juba eluaegse vanglakaristuse.
Inimene kes mõrva kavandas oli juba mitu aastat trellide taga veetnud Jhon. Niisiis nagu ka arvata tahtis ta kätte maksta kohtunikule, kelle otsus talle saatuslikuks sai.
Sõpru Jhonil ei olnud kuigi oma joomakaaslast Jacki ei olnud ta juba kaksteist aastat näinud. Nii tuli ka mõrv siis kavandada.
Esmalt hakkas Jhon kohtunikku jälitama. Tänu sellele sai ta selgeks üldpildi kohtuniku päevadest. Järgmine samm oli välja nuputada parim aeg kohtuniku mõrvamiseks. Ta otsustas, et selleks oleks aeg millal kohtunik õhtul koju naaseb. Seda teeb ta umbes poole kaheteistkümne paiku kui tänavad on juba tühjad.
Väljavalitud päev oli esmaspäev, mil pidi mõrv toimuma. Hommikul läks Jhon nagu ikka kohtuniku majast mööda käima, et vaadata kas kõik sujub plaanipäraselt. Nii see oligi, kohtunik astus just majast välja ning hakkas tööle minema.
Oli kätte jõudnud õhtu ning poole kaheteistkümneni oli jäänud vaid tund. Jhon astus tänavale nagu kõige tavalisem mees, keegi ei pööranud talle liigset tähelepanu. Natuke enne õiget aega kohale jõudnud, toetas ta ennast mõrvatava maja vastas, teisepool teed olevale tänavapostile, nagu ootaks ta kedagi. Tegelikult nii see ju oligi, aga, et mitte kohtunikule kahtlast muljet jätta tegi ta seda teisepool teed.
Jõudiski kätte aeg mil kohtunik mööda tänavat vantside, kotid käes kodu poole astus. Mõrvaril hakkas süda puperdama, kuid mõteldes sellele mida kõike need kaksteist aastat ta läbi oli pidanud elama, Jhoni tapmisisu ainult kasvas.
Majale piisavalt lähedale jõudnud hakkas Jhon talle lähenema. See kõik käis nii kähku. Juba pillas kohtunik kotid maha ning nuga lõikas ta kaela.Ta oli surnud. Jhon jättis laiba sinna kus see oli.
Järgmisel päeval oli kõikide lehtede esikaaned täis pilte ning hüüdlauseid mõrvast. Kui Jhon jalutama läks võeti ta kinni. Nuga oli sündmuspaigale jäänud ning sealt saadi sõrmejäljed. Kuna mõrvarit oli juba ennemgi karistatud teati ta sõrmejälgi. Nüüd sai Jhon juba eluaegse vanglakaristuse.
esmaspäev, 11. veebruar 2008
Kodune ülesanne
Mina lugesin suure huviga läbi loo nimega Liiga odav korter - (raamatust ARMULUGU, Centurio 1994).
Lugu räägib korterist mis on saadud liiga odava hinnaga, et seda tõeks pidada. Seetõttu hakatakse asja uurima ning jälgima. Korteri ostjateks on missis Robinson koos oma abikaasaga. Nemad olid enda meelest teinud tohutu hea tehingu teinud, kuigi hakati kahtlustama äkki seal majas kummitab. Nii see ei olnud.
Minu jaoks oli see lugu natukene igav kuigi mõne koha peal tuli silmad pisaraist ära pühkida (kuna ma ei saanud arvuti kuvarilt väga lugeda, silmad hakkasid tohutult vett jooksma) ja huviga lugema hakata.
Lugu räägib korterist mis on saadud liiga odava hinnaga, et seda tõeks pidada. Seetõttu hakatakse asja uurima ning jälgima. Korteri ostjateks on missis Robinson koos oma abikaasaga. Nemad olid enda meelest teinud tohutu hea tehingu teinud, kuigi hakati kahtlustama äkki seal majas kummitab. Nii see ei olnud.
Minu jaoks oli see lugu natukene igav kuigi mõne koha peal tuli silmad pisaraist ära pühkida (kuna ma ei saanud arvuti kuvarilt väga lugeda, silmad hakkasid tohutult vett jooksma) ja huviga lugema hakata.
reede, 8. veebruar 2008
neljapäev, 7. veebruar 2008
Ülesanne nr 5
1. Detektiiviromaanis, mis on kriminaalromaani tüüpidest kõige levinum, on peategelaseks enamasti kuriteo uurija.Klassikalises detektiivromaanis pole niivõrd tähtis kuritegu kui ebamoraalne akt, kuigi enamasti rajatakse tegevus kõige äärmuslikumale kuriteole inimese vastu, mõrvale, vaid selle lahendamise käik, millele lugeja saab kaasa elada.Tavapärane tegelaskuju on ka detektiivi abiline, kes püüab detektiivi meetodit ja mõtlemisviisi mõistatada, kuid ei suuda seda lõpuni, ja on mingis mõttes lugeja alter ego.
2. Dektetiiviromaan, thriller, kohtudraama.
3. Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi".
4. Tuntud klassikaliste detektiivromaanide autorid on Arthur Conan Doyle (Sherlock Holmes ja doktor Watson), Agatha Christie (Hercule Poirot ja Arthur Hastings), Georges Simenon (inspektor Maigret), John Dickson Carr (ka pseudonüümi all Carter Dickson), Erle Stanle Gardner (advokaat Perry Mason, tema erasekretär Della Street ja neid abistav detektiiv Paul Drake) jt.
5. Raymond Chandler hakkas kirjutama karmi koolkonna kriminaalromaane.
2. Dektetiiviromaan, thriller, kohtudraama.
3. Esimene kriminaalromaan oli Wilkie Collinsi "Kuukivi".
4. Tuntud klassikaliste detektiivromaanide autorid on Arthur Conan Doyle (Sherlock Holmes ja doktor Watson), Agatha Christie (Hercule Poirot ja Arthur Hastings), Georges Simenon (inspektor Maigret), John Dickson Carr (ka pseudonüümi all Carter Dickson), Erle Stanle Gardner (advokaat Perry Mason, tema erasekretär Della Street ja neid abistav detektiiv Paul Drake) jt.
5. Raymond Chandler hakkas kirjutama karmi koolkonna kriminaalromaane.
teisipäev, 5. veebruar 2008
Ülesanne nr 3
1. "Tuukerkoer Torru"
2. "Da Vinci koodi" jälgedes
3. "Pähklipureja" mõistatus
4. "Achilleuse surm"
5. "Apelsinid ja mõrv"
6. "Daini suguvõsa needus "
7. "45-kaliibriline naeratus "
8. "Baskerville'ide koer : jutustused Sherlock Holmesist "
9. "Fotosüüdistus "
10. "Hirmu ministeerium"
2. "Da Vinci koodi" jälgedes
3. "Pähklipureja" mõistatus
4. "Achilleuse surm"
5. "Apelsinid ja mõrv"
6. "Daini suguvõsa needus "
7. "45-kaliibriline naeratus "
8. "Baskerville'ide koer : jutustused Sherlock Holmesist "
9. "Fotosüüdistus "
10. "Hirmu ministeerium"
Ülesanne nr 2
DETEKTIIV- salapolitseinik.
KRIMINAALNE- kuriteoline, roimalik,kuritegelik.
KRIMINAALNE- kuriteoline, roimalik,kuritegelik.
NB!Kolm salaagenti ootavad ohtlike ülesandeid!!! Telefon 58060407
Minaa:))
Tere, mina olen Karolin. Olen 12. aastane tüdrukutirts. Käin Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Lemmikvärv on helesinine. Mulle meeldivad igasugused loomd väljaarvaud mõned närilised. Juuksed on mul helepruunid. Olen kuskil 166 cm pikk. Päris tihedas suhtes ma arvuti ja internetiga ei ole, kuid siiski arvan, et veedan piisavalt aega arvuti taga. YN :)
