teisipäev, 10. veebruar 2009

Friedrich Reinhold Kreutzwald

1. Minu lapsepõlv möödus pärisorjast kingsepast perekonnas mitte väga hästi kuid mul olid head vanemad.
2. Jah, ma kuulisin neid küll ning mul tekkis päris varsti ka nende vastu huvi. Kõige rohkem kuulsin ma neid erinevatelt koosviibimistelt ja ka emalt.
3. Hariduse omandasin ma keiserlikus Tartu ülikoolis, mille ma lõpetasin 1883 aastal. Õppetöö toimus saksa keeles.
4. Kindlasti oli see haruldane, aga ma ei kujuta ette milline oleks minu elu ülikoolis käimata.
5. Polnud sellel viga midagi, sai oma teadmisi arendada.
6. Ennast ümbritsevast keskkonnast.
7. Alustasin seda 1857. aastal.
8. Kõik teosed on millegi poolest erinavad, ei tea kas see küll elutöö oli.
9. Koidulaga töötasin koos, olen ka teistega kokku puutunud.

Muistend

1. metsahaldjas
2. katk
3. näkineiu
4. ussikuningas
5. luupainaja
6. vanakuri
7. libahunt

teisipäev, 27. jaanuar 2009

Surm lähkris


Ülesanded

1. Surm lähkris

Algus-Vanal hallil ajal...
Õnnelik lõpp-vanurid kes soovisid surma said selle.
Maagilised numbrid-üks sulane oli tema juures teeninud seitse aastat, vanamehe kutse peale tuli sööma kolm meest,surm oli lähkris seitse aastat.
Sündmuste kordumine-mees hüüdis kutset "Tulgu aidaku mul ära süüa seitsme aasta teenistus, kelle kõht tühi on!" kolm korda.

2.

Imemuinasjutt on ta sellepärast, et eriti ei usu, et ma nüüd mõnel heal päeval võiksin surmaga koos süüa ja surma kuhugile lähkrisse panna.

3.

Kus elas taluperemees?
Kas taluperemees maksis kõigile õiglaselt palka?
Kas mees hakkas surmaga einestama?
Mida küsis mees pärast einestamist surma käest?
Kas surm mahtus lähkrisse sisse?
Mida tegi mees lähkriga?
Mitu aastat oli surm mere põhjas?
Kes päästsid surma lähkrist välja?
Kuidas öeldakse Veneveres kui keegi igatseb surma järele?
Kas muinasjutt oli huvitav?

teisipäev, 20. jaanuar 2009

Muinasjutt

Muiste elas kaugel maal üks töökas tüdruk. Tema nimi oli Kristiina. Tal oli palju sõpru. Kõik nad olid loomad. Ükskord juhtus hirmus lugu, tüdrukut ründasid kolm karu. Kristiina jäi imekombel terveks, sest talle tulid appi hundid. Abilised olid sõbralikud. Pärast seda läks Kristiina laia maailma rändama. Ta käis Hiinas, Lätis, Soomes, Afrikas, Indias, Tais ja Leedus. Lõpuks jõudis ta Eestisse. Seal elas korralik noormees. Nad said tuttavaks. See oli suur sõprus kuid siiski tundis, et on lõpuks leidnud armastuse. Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad Eestis siiani. Sellest annab teada see lugu.

teisipäev, 13. jaanuar 2009

Regivärsiline rahvalaul

1. Tee värsi piires värviliseks ühesuguste sõna alguse häälikute kordumine (algriim). Assonants (täishäälikute kordus) tee punast värvi ja alliteratsioon (kaashäälikute kordus) rohelist värvi.

Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.


2. Leia rahvalaulu mõttelised osad. Rühmita mõttekordus (parallelism). Kirjuta iga mõttelise osa peamõte.
Laulik oli mu isani,
laulik oli mu emani,
laulik väike vennikene,-Laul käib kõikidega kaasas.
laulik lapse kiigutaja,
Laulik peab minustki saama. -Ka tema tahab laulda.
Ei ma tohi olla tumma,
ei viitsi vihane seista, - Keegi ei saa laulmata olla.
pikki mokkida pidada.
Ma pole tummade toasta,
ega vaikide vahelta. -Ta ei suuda laulmata olla ega vaikida.

Ehitame ise rahvalaulu

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punamaie põõsas,
teine on sinimaie põõsas,
kolmas kuldamaie.
Sinisirje linnukene,
kirjupõskne pääsukene
lendas ses punapõõsas,
lendas ses sinipõõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi kaks ,
tegi tüki laiemaks ,
nädaliku neljandat suunda,
veerandiku esimest kuuda.
Siis hakkas mune munema.
Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki ühe kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
nädaliku viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku teist luuda,
veerandiku praeguseks.
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie tuleksi.